Koolide tugispetsialistid: kui loodame raskustes laste abistamisel nõustamiskeskustele, saame tegeleda vaid tulekahjude kustutamisega
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et kool võib tugiteenuseid (psühholoog, logopeed, eripedagoogika) tellida ka väljastpoolt kooli ehk nõustamiskeskustest. Otsuse, kas kohustuslikus korras tagatav teenus tellitakse keskusest või kasutatakse edasi koolis koha peal töötavat personali, langetab iga koolijuht oma äranägemise järgi.
Koolipsühholoogide ühingu juhatuse esimehe Triin Kahre sõnul võib selline korraldus lastele kahjulikuks osutuda. "Kogu vastutus selle eest lasub koolijuhil, aga nad paraku tõlgendavad seadust väga erinevalt, mis ongi kõige suurem murekoht," rõhutas Kahre.
Talle on teada koole, mis ütlevad, et neil on teenus tagatud vajaduspõhiselt. "See tähendab, et psühholoog kutsutakse kooli siis, kui ilmneb probleem. Kuid nii tegeleb spetsialist valdavalt tulekahjude kustutamisega, ennetustööga ta sel juhul tegeleda ei jõua," tõdes ta.
Spetsialist tundku last hästi
Sama kehtib ka logopeedi ja eripedagoogi kohta, kinnitas Delfile ühe Tallinna kooli logopeed. "Spetsialist peab last väga hästi tundma, võitma tema usalduse, tegelema temaga individuaalselt. Mina vaatan kõik esimesed klassid üle ja selgitan kohe välja, kas mõni peaks hakkama logopeedilt abi saama. Mõni laps ei tee kuu aega suud lahti! Kuidas nad nõustamiskeskuses seda ette kujutaks, kas erinevad nõustajad tegeleks kuu aega intensiivselt lapsega?" küsis ta.
Logopeed lisas, et tööd kaotada ta võimalike ümberkorralduste tõttu ei karda, kuna tugispetsialiste läheb ikka tarvis, nii koolides kui keskustes. Küll aga tunneb ta muret just selle pärast, kuidas nõustamiskeskuste kasutamine lastele mõjuks.
Tema arvates abiandmine ei toimiks, kui laps peaks hakkama üksi või koos vanemaga ise spetsialisti juures käima. "Ei ole välistatud, et nad ei leia seda eraldi aega sinna minemiseks. Lastel on ju ka trennid, muusikakoolid... ma ei usu, et nad hakkaksid regulaarselt käima," ütles ta. "Võõra juurde keskuses laps ise ei lähe," nõustus ka Kahre.
Kuidagi teisiti ei arvanud ka eripedagoogi ametit pidav Pille Elmre, kes tegutseb Pääsküla gümnaasiumis. "See, et kedagi koha peal ei ole, ei tule tänapäeval kõne alla. Et vanem võtaks lapse ja läheks keskusesse esmatasandi abi saama, enamik lapsevanemaid seda ei teeks: see on meeletu lisaaeg, mis kulub! Ja võib võtta veel kümmekond aastat, enne kui vanem on nii teadlik, et ise märkab, võtab ja kohe läheb," kommenteeris ta.
Elmre möönis, et nõustamiskeskused võiks spetsialistidele pakkuda pigem teist arvamust ja nõuandeid. "Hea on selline süsteem, et igas koolis on kolm spetsialisti olemas ja neid toetavad veel keskused. Riik peaks põhirahastamise tagama, näitama, et need teenused on vajalikud," arvas ta.
Abi ebaühtlaselt tagatud
"Koolis kohapeal on võimalik näha selle igapäevast elukorraldust, lapsi nende loomulikus õpikeskkonnas. Kõik see annab olulist infot kooli kliima ja muu õppetegevuse korralduse kohta, mille kujundamisel on psühholoogil väga suur roll," märkis Kahre.
Keskustele lootma jäädes tekiks ka küsimus, kes esimesena raskustes last märkaks, kui spetsialisti pidevalt kohal ei ole. Õpetajatele oleks see kahtlemata suur lisakoormus ja muutuks ilma vastava väljaõppeta muu töö kõrvalt keeruliseks, tõdeti. "Kui lapsel või vanemal tuleb kellelegi aru anda ja minna küsima psühholoogi järele, siis sellisel juhul inimesed pigem hoiduvad sellest ja püüavad ise hakkama saada," ütles Kahre.
"Kui me tahame ühtlaselt hea kvaliteediga haridust, siis peaks ka tugispetsialistide kättesaadavus olema ühtlaselt tagatud," võttis ta probleemi kokku.
Riik selgitab, et eelkõige on keskusi vaja väiksematele koolidele ja omavalitsustele, mida on Eestis enamus, sest ka nemad peavad tagama oma õpilastele tugispetsialistide teenuse, kuid õpilaste vähese arvu tõttu on raske saada vajaliku koormusega töötajat. "50-100 õpilasega koolis saab pakkuda kõigest 0,1 kohta koormust," selgitas haridusministeeriumi avalike suhete asejuhataja Tarmu Kurm.
Tema sõnul kavatsetakse luua maakondlikud õppenõustamiskeskused, et pakkuda abi ka õpetajatele ja lapsevanematele juhul, kui kooli tasandil meetmed pole andnud tulemusi. "Uusi hooneid ehitama ei hakata, küll on aga kavas juba olemasoleva süsteemi raames luua nn integreeritud nõustamiskeskused, kus pakutakse nii õppe- kui karjäärinõustamist," täpsustas ta ja lisas, et riik lubab võtta suurema vastutuse keskuste ülalpidamiskulude osas.
