Kooli asutaja: waldorfkoolil on lapseiga ja puberteet läbitud

 (15)
Johannese kool ja lasetaed Rosmal
Johannese kool ja lasetaed RosmalHendrik Osula

Iga lapsevanem soovib oma lapsele turvalist, sooja, usaldusväärset õppeasutust, mida pakub just waldorfkool, leiab Viljandi Vaba Waldorfkooli asutaja, lapsevanem ja nüüd ka õpetaja Virgi Ojap.

Ojapi sõnul on waldorfkoolide usaldusväärsuse kasvus taga mitmeid põhjuseid, kuid kindlasti on üks neist koolide endi küpsemine, sest esimesed Eestis asutatud koolid on jõudnud täisikka – saanud 20-aastaseks.

"Teatavasti läbivad organisatsioonidki samu arenguraskusi, mis inimesed," märkis Ojap. "Nii et lapseiga ja puberteet on läbitud."

Ojapi sõnul ei ole waldorfharidusega teele lähetatud noortega midagi hullu juhtunud ja enamik neist on tublid ja ühiskonnas hästi hakkama saavad.

"Õpilaste õpitulemused on uuringute järgi samad või paremad, kui Eesti keskmised, arvestades asjaolu, et tegemist ei ole intelligentsuse valikprintsiibi abil valitud õpilastega," kõrvutas Ojap. "See on hoopis teine olukord, kui 1990ndatel, kui ei olnud veel sellist kandvat vundamenti ja usaldusväärseid tulemusi."

Ühiskondlik ärkamine

Ojapi sõnul on terves ühiskonnas märke, et paljud inimesed otsivad sisulist kvaliteeti ja seda võib nimetada teadvuse ärkamiseks.

"Inimesed otsivad ja tahavad leida päris kvaliteeti. Ehtsat puitu ei asenda laminaat, ehtsat siidi, villa – kunstmaterjalid, Dostojevskit ja Tammsaaret – blogikirjanikud, elavat muusikat – helikandjad," loetles Ojap ja lisas, et endine haridusminister Tõnis Lukas võrdles waldorfpedagoogikat mahepõllumajandusega.

Seotud lood:

Ka meenutas Ojap maestro Eri Klasi vastust küsimusele, miks ta ei jäädvusta oma kontserttööd helisalvestistel, et ta ei armasta konserve. "Waldorfkoolid ei armasta ka konserve ja aseaineid, näivust sisu asemel," sõnastas Ojap.

Waldorfkooli ja -lasteaia lapsed on rõõmsad

Ojapi sõnul märkab lapsevanem oma lapse tegelikku seisundit, on ta pinges, väsinud, on ta rõõmus ja tegus. Ja kui PISA-uuringu järgi hindasid Eesti õpilased kooli ja kooliskäimist mittemeeldivaks, siis waldorfkoolis on olukord vastupidi.

"Lapsed käivad hea meelega koolis, kurdavad vaheaegade pikkuse üle," ütles lapsevanem ja nüüd ka kooli õpetaja. "Loomulikult on meiegi lastel puberteet, kus värvid muutuvad, aga waldorfõpetus arvestab ka sellega ja 13-aastane nooruk näitab endiselt kodus uhkusega oma õnnestunumaid koolitöid."

Ojapi sõnul lähtub õpetus lapse arengu seaduspärasustest. "Tore on näha, millise mõnuga elavad 5. klassi õpilased läbi Kreeka rütme ja legende, kuidas spartalikkus ainult ootab neis ellu äratamist ja rakendamist, seda mitte tehes, on see kooliaste pedagoogide jaoks tavaliselt üks raskemaid," tunnistas Ojap.

Õpetuse lähtealus on laps ja inimene, kelle arengu seaduspärasused on aluseks õppekava koostamisel, metoodika kujundamisel ja õpetuse rakendamisel.

Ojapi sõnul on see oluline erinevus võrreldes sellega, kui õppekava koostamise lähteallikas on aine, mis tuleb jagada kooliastmete vahel nii, et see aine saaks läbitud ja kus õpetaja ülesanne on õpilastele kõigile üheks ajahetkeks aine selgeks tegemine, selle tasemetöödes ja eksamites demonstreerimine.

Siiski ei tohi Ojapi sõnul lihtsustatult järeldada, et waldorfkoolis aineõpetust kuidagi alahinnatakse. Aga nii nagu üks waldorfkooli tund algab iga lapse poolt õpetaja kättpidi tervitamisega – ühe inimestevahelise kohtumisega – ja lõpeb kätt andes lahkumissõnade soovimisega, nii saadab see kogu aineõpetust.

Ojap viitas lapsevanematele, kes on hinnanud, et waldorfkool ei ole ühegi sotsiaalse grupi staatusega seotud kool, ühegi konkreetse konfessiooniga seotud kool ning et lapsed jäävad vaimselt vabaks eluterveks, elujulgeks, säilitades oma olemuse selle parimas tähenduses.

Meie kooli rõõmud ja mured

Ojapi sõnul on Viljandi Vaba Waldorfkool on üks väheseid koole Eestis, kus koolitoit on mahe. Erisusteks on ka koolis toimuvad sportvõimlemise tunnid ja orkestriõpe. Meeldejääv ning kõiki lapsi ja lapsevanemaid kaasa haarav sündmus on waldorfkooli jõululaat, mis on kujunenud populaarseks ürituseks kogu linnaperele.Tavakoolist eristab neid Ojapi sõnul veel see, et kogu koolipere lõunasöök algab ühiselt lauldava söögisalmiga, et on õppeaineid ja epohhe, mida tavakoolides läbi ei viida, näiteks vormijoonistamine ja eurütmia ning et kõik 3.-4. klassi lapsed kogevad oma kasvatatud ja koristatud viljast tehtud jahust leiva küpsetamist. 

Loe veel

Mured on aga seotud põhiliselt ruumiprobleemiga. "Asume Viljandi vanalinnas, toredas ajaloolises majas. Lastele mõjub see ajalooline ümbrus ja õhustik suurepäraselt, kuid maja ei ole ehitatud koolimajaks. Otsime ruume lasteaiale, koolil puudub vajadustele vastav koolisaal, nii et suuremaid kontserte ja ühisüritusi käime külakorda erinevates linna saalides pidamas, kõnelemata võimlast, söögisaalist," kõneles Ojap.

"Igal koolil on alati vastutus ja mure kooli sisemise arengu ja kasvamise pärast, õpetajate ja lastevanemate hea koostöö pärast. Kool on elav ja areneb pidevalt ja ei saa kunagi päris valmis. Waldorfkoolis on muidugi oluline, et neid inimesi, kes waldorfpedagoogilisi põhiväärtusi kanda suudavad ja tahavad, jaguks," sõnas Ojap.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare