Innove testide keskuse juht Rain Sanniku ütles Delfile, et põhjuse kahtlustuseks andsid eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja parandused, identsed sõnastused ja ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastustesse. Reeglina on sellised juhtumid olnud seotud õpilastega, kes ka eksamiruumis istuvad lähestikku.

„Teatavasti hindavad riigieksamitöid haridus- ja teadusministri poolt määratud hindajad, kellel puudub teadmine, mis kooli ja mis õpilasega tegemist, kuna tööd on nende jaoks anonüümsed. Nimetatud kooli eksamitöid hinnates tuvastati hindajate poolt 17 eksaminandi töös kahtlus reeglite võimaliku rikkumise osas,” selgitas Sannik. „Seejärel tuvastati, mis koolidega tegemist ja küsiti selgitusi ka eksaminandidelt endilt ning ka eksamikomisjonilt ja välisvaatlejalt. Pärast asjaolude täpsustamist tuvastati rikkumine kümne õpilase puhul, kus veendumus rikkumise aset leidmise kohta jäi alles. Need õpilased saavad või on juba saanud selle kohta argumenteeritud otsuse.”

Sannik nentis, et Haabersti Vene gümnaasiumi õpetajaid õpilaste käitumisele kaasaaitamises põhjust kahtlustada pole. Kas õpilased planeerisid pettust ette või kasutasid lihtsalt võimalust, pole teada.

„Need kümme abiturienti, kelle puhul rikkumine kinnitust leidis, saavad matemaatika riigieksami tulemuseks 0 punkti ja eksam jääb sooritamata. Eksamit saavad nad uuesti teha järgmisel kevadel,” tõdes Sannik.

Haabersti Vene gümnaasiumi õpilased pole tänavu ainsad patused. „Rikkumisi esines veel neljas koolis,” tõdes Sannik. Ka ülejäänud koolides olid rikkumised seotud matemaatika riigieksamiga ja pettus tuvastati kokku kümne abituriendi puhul. Kokku jääb pettuse tõttu kool lõpetamata seega 20 abituriendil.

Põhikooli eksamitest on teada rikkumine matemaatika eksamil, mis ka ajakirjanduses juba kajastamist on leidnud ja kus õpilane eksamitööst pildi tegi ja selle lahendamisel ema abi üritas kasutada.

Ulatuslik rikkumine Haabersti Vene gümnaasiumis tähendab ka seda, et spikerdamisi tuvastati kordades rohkem kui varasematel aastatel. „Eelmisel aastal oli kaheksa petmisjuhtumit ja aasta varem kuus,” tõdes Sannik.

Sannik nentis, et tagajärjed on abiturientidele valusad, kuid petuteele läinud võtsid selle riski täiesti teadlikult.

„Eksamikorra kohaselt tuleb komisjonil enne iga eksamit tutvustada eksaminandidele reegleid, mida on vaja eksamil järgida ja teada tuleb anda, mis võivad olla eksamireeglite rikkumise tagajärjed. Oleme tuvastanud, et nendes probleemsetes eksamikohtades seda ka tehti. Järelikult mindi reeglite rikkumisele õpilaste poolt teadlikult, võttes riski, mis pole mõistlik ja millel ongi nüüd mitmete jaoks saabunud tagajärjed, mida meeldivaks pidada ei saa,” nentis Sannik.

„Riigieksamid on kõrge panusega testid ja nende positiivseks sooritamiseks on vaja saada vähemalt 1 punkt. Pettus jääb pettuseks ka riigieksamisituatsioonis ja oleks vale minna vastu tulevikule teiste ja ka iseenda petmise kaudu. Mõistlik on enda kooliaastate jooksul omandatud teadmised panna proovile ausal teel, sest ausus on väärtus, mis ka tulevikus aitab elus hästi hakkama saada, kuna seda hinnatakse alati kõrgelt.”