Tänavuse aasta eripäraks oli heitlik ilm, mis ei lasknud oma kõikuva
temperatuuriga konnadel rahulikult ühtlase vooluna sigimiskohtadesse
kulgeda, teatas Eestimaa Looduse Fond.

"Sellel aastal oli tõesti ootamatu, et oodatud paari päeva
asemel toimus konnarände kiirreageerimine enam kui kahe nädala
jooksul", lausus Konnad teel(t) projektijuht Tanel Laan, "aga õnneks
aitasid tublid vabatahtlikud ning talgujuhid konnarinnet hoida kogu
perioodi jooksul. Kõigile aitajatele veelkord suured, suured tänud."

Kõige suurem konnaliiklus toimus Leie-Oiu lõigul (5960), Kiisa-Kurtna
teedel (2613) ja Jägala kandis (2278). Usinad helistajad kaardistasid
kolm lehekülje täit värskeid konnade rändeteid, laekus hulganisti
nõuandeid ja teatati ka iseseisvatest konnapäästmise aktsioonidest.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustab nüüd kogu saadud info ja korjatud
kogemuse läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja
loomarändespetsialistidega. Konnad teelt(t) projekt on kaheaastane
ettevõtmine, mille eesmärgiks on päästa vabatahtlike talgute käigus
kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas
teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on
eesmärgiks ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta
autojuhte hoolivamaks. Tuleval aastal plaanib ELF isegi ulatuslikumaid
konnatalguid päästmaks tänavusega võrreldes veelgi rohkem
sigimiskohtadesse teel olevaid kahepaikseid kevadeti hukkumisest.

Konnad teel(t) projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning
korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Maanteeamet, Keskkonnaamet ja MTÜ
Põhjakonn.