Konnade väljasuremine õnnestus peatada
“Üheksakümnendatel oli kõrede arvukus seal stabiilselt langevas trendis — kui algul oli seal seitse kõret, siis mõnel aastal langes nende hulk vaid kahe isendini,” meenutas Rannap. “Viimasel kahel aastal oleme aga Kumaril loendanud 53 isaslooma. Antud juhul on ilmselt tegu ka Eesti kõige tugevama ja elujõulisema kõrepopulatsiooniga üldse.”
Kuna enamik Eesti vaid neljateistkümnest väikesest kõreasurkonnast on säilinud vanades liivakarjäärides, on viimase seitsme aasta jooksul neis paikades puhastatud kõik kudemisveekogud. “Ükski karjääripopulatsioon pole praegu hääbumisohus, vaid kõik on kas stabiilsed või näitavad väikest tõusutrendi,” märkis Rannap.
Peale kõrede eluks hädavajalike rannaniitude ja kinnikasvanud kudeveekogude taastamise on looduskaitsjad püüdnud neid kõige rangema kaitse all olevaid konni elujõulisematest asurkondadest mujalegi taasasustada. Nii näiteks on olnud edukas Kumarilt pärit kullestest Matsalu rahvusparki Saastna rannaniidule loodud kõrede reservpopulatsioon. “Konnad on hakanud seal ise paljunema,” tähendas Rannap, lisades, et esialgu tuleb Saastna kõrepopulatsiooni stabiliseerimiseks sinna igal aastal Kumarilt omajagu “värsket verd” juurde viia.
“Looduses ei käi protsessid nii kiiresti, et täna lööd labida maasse ja järgmisel aastal on kõredel kohe tohutu juurdekasv,” viitas Rannap, miks saab kõrede päästmise vilju nautida alles kuraditosin aastat hiljem.
Võrreldes kärnkonnade ja rohukonnadega, keda on meie looduses miljoneid, on kõresid kaduvvähe — neid on säilinud vaid tuhande ringis.
Sel suvel viidi viisteist Manilaiul spetsiaalsetes võrkkastides sirgunud kõrehakatist Taani Kopenhaageni loomaaeda, et hakata saare kõrede omanäolist geneetilist materjali säilitama.
“Kõrede tehistingimustes paljundamise kogemusest huvitatud Taani kolleegid pakkusid välja, et Kopenhaageni loomaaia juurde võiks luua eraldi Manilaiu kõrede tehistingimustes elutseva populatsiooni,” rääkis Riinu Rannap. “Riia loomaaeda, kus on varem samuti õnnestunud kõresid tehistingimustes ja hormoone kasutamata paljundada, ei saanud neid viia, kuna seal avastati paar aastat tagasi troopikast pärit ohtlik seenhaigus, mis tapab kõik kahepaiksed.”
Kopenhaageni loomaaeda loodavasse kõrede populatsiooni viiakse Manilaiult igal aastal juurde viis moonde läbinud kõret. “Loodetavasti õnnestub kolme-nelja aasta pärast hakata Kopenhaagenis kõresid paljundama,” sõnas Rannap. “Kui Manilaiul peaks taas midagi nii drastilist juhtuma kui 2005. aasta jaanuaritormiga, mil hukkus pool sealsest asurkonnast, oleks meil olemas koht, kust needsamad konnad saarele tagasi tuua.”
