12 aastat Vorkuta vangilaagrites istunud ja kaevandustes sunnitööd teinud Juhan Teder (85) kinnitas, et kavatseb esitada represseerimise eest kompensatsiooninõude, kirjutas Eesti Päevaleht.

Vangilaagrites II grupi invaliidiks jäänud Teder ütles, et moraalset kahju ei saa rahaga hüvitada, füüsilist aga küll. “Ma ei ole täpseid arvutusi teinud, kuid minu nõue võib ulatuda miljonite dollariteni,” lisas ta.

Teder lähtub kahjunõuet arvutades sellest, et USA-s on kaevuri tunnitasu 20-30 dollarit. Arvestades seda ning töötamist 12 aasta jooksul viis päeva nädalas ja 12 tundi päevas, ulatuks tema nõue 1,1 miljoni dollarini (17,1 miljonit krooni).

Kuus aastat Nõukogude vanglates ja Magadanis sunnitöölaagris “isamaa reetmise” ning nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda eest kinni istunud Aadu Oll (70) ütles, et tema peamiseks nõudmiseks pole mitte hüvitise maksmine, vaid Venemaa ametlik vabandus.

“Venemaa peab Nõukogude Liidu õigusjärglasena tunnistama Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning seda, et okupatsioonivõim pani Eestis toime sõja- ja inimsusevastaseid kuritegusid,” ütles Oll.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse lektor Lauri Mälksoo ütles ajalehele, et rahvusvahelisest õigusest tulenevalt on Eestil õigus Venemaalt kompensatsiooni ja vabandust nõuda.

“Represseerimisega ei rünnatud mitte ainult konkreetseid indiviide, vaid ka Eesti riikluse ja sõltumatuse ideed,” ütles ta. Mälksoo sõnul on praeguseks on juriidilise ja poliitilise aktuaalsuse säilitanud vaid veel elavate represseeritute nõuded.

“Saksamaa on maksnud natsiaja sunni- ja orjatöölistele kompensatsiooni umbes 4000-5000 Saksa marka inimese kohta. See võiks olla orientiiriks,” ütles Mälksoo.