Komisjon: riik võiks jätkata Pihti otsinguid

Relvavedu hukkunud parvlaeval Estonia toimus Eesti teadmata, on kirjas riigikogu erikomisjoni raportis, mis muuhulgas soovitab valitsusel jätkata katastroofi käigus müstilisel põhjusel kadunute, seal hulgas kapten Avo Pihti otsinguid.

Parvlaeval Estonia 1994. aastal aset leidnud relvavedu uurinud erikomisjon annab täna/teisipäeval riigikogu juhile toomas Varekile üle oma aruande. Raportile on alla kirjutanud Margus Leivo, Jarno Laur, Ülle Rajasalu, Ken-Marti Vaher ja Trivimi Velliste. Vaid Evelyn Sepp jäi eriarvamusele.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks valitsusele tagama Eesti täieliku kaasamise igasugustesse parvlaeva Estoniat puudutavatesse uuringutesse. Selleks on vajalik igakülgne koostöö Rootsi valitsuse ning ametkondadega, et kindlustada juurdepääs ligipääs kogu informatsioonile.

Valitsusele peaks komisjoni ettepaneku kohaselt looma ka vajalikud õiguslikud mehhanismid, et Estonia-taolisi suurõnnetusi paremini uurida.

Lähtudes asjaolust, et parvlaeva Estonia huku järel on siiani teadmata kadunud, ent väidetavalt laevahukust pääsenud mitu isikut, ning arvestades, et viimastel võib olla olulist informatsiooni parvlaevaga Estonia seotud küsimuste kohta, teeb komisjon valitsusele ettepaneku jätkata nende isikute otsimist.

Komisjonile teadaolevalt toimusid sõjatehnika väljaveod 14. ja 20. septembril 1994 parvlaevaga Estonia Eestist territooriumilt Rootsi. Vedusid korraldas Rootsi sõjaväeluure MUST.

Komisjon tuvastas, et Eesti riigi ametkonnad ja ametiisikud ei olnud teadlikud 14. ja 20. septembril 1994 parvlaevaga Estonia toimunud sõjatehnika väljavedudest Rootsi Kuningriiki.

Komisjoni andmetel said Eesti ametkonnad esimest korda kinnituse mainitud vedude toimumise kohta 2005. aasta jaanuaris, kui Rootsi eriteenistuste esindajad teavitasid teabeametit.

Uurimiskomisjoni delegatsiooni visiidil Rootsi 1.–2. juunil 2006 kinnitas Rootsi sõjaväeluure MUST toonane ülem kindralmajor Erik Rosander komisjoni delegatsioonile, et kõnealusest sõjatehnikast teavitas Rootsi eriteenistusi “Eesti poole esindaja” ning veoste Rootsi toimetamise logistiliste ja transportimisega seotud küsimuste lahendamise tagasid rootslased.

Väidetavalt edastas Rootsi veoste koosseisu kohta Eesti esindajale veoste sisu kirjeldava memo.

Komisjon ei ole tuvastanud, kellele memo tollal saadeti. Uurimiskomisjonil ei ole õnnestunud leida kinnitust ühegi Eesti Vabariigi praeguse ega tollase ametniku ega muu isiku kohta, kes oleks teadnud või kaasa aidanud mainitud sõjatehnika veole või kes oleks kinnitanud kindralmajor Rosanderi esitatud informatsiooni.

Mainitud vedude puhul ei olnud 1994. aastal tegemist Rootsi ja Eesti ametivõimude koostöös teostatava salajase luureoperatsiooniga.

Komisjon leiab, et mainitud sõjatehnikavedude puhul tegutses Rootsi Kuningriik Eesti territooriumil oma luureoperatsiooni läbi viies viimase teadmata.

Komisjon tuvastas, et Rootsi Kuningriigi esindajad ei täitnud 1994. aasta septembris Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia väljaveetud sõjatehnika puhul tolliprotseduure nõuetekohaselt.

Komisjonil puudub võimalus hinnata, kas 1994. aastal aset leidnud sõjatehnikaveod Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia Rootsi Kuningriiki olid vastuolus või kooskõlas Eesti riigi huvidega.