Kõlvart: viie aastaga on Tallinnas juurde loodud 3500 uut lasteaiakohta

 (19)
Mihhail Kõlvart
Foto: Rene Suurkaev, Eesti Päevaleht

Delfi lugejate küsimustele vastas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. Kuna küsimusi on väga palju, siis avaldab Delfi need mitmes jaos.

Kas linnavalitsusel on plaanis ehitada lasteaed Raadiku munitsipaalmajade kandis? Elan juba ammu Mahtra tänaval ning uute elanike ja nende laste pärast on nüüd täiesti võimatu lasteaias kohta saada. Ja need lasteaiad, mis vanast ajast on, lagunevad.

Linn otsib Lasnamäel täiendavaid võimalusi, kuidas olemasolevaid lasteaedade hooneid taaskasutusse võtta, näiteks Läänemere gümnaasiumi algklasside maja (Läänemere teel), Võru tn lasteaia hoone jne. Samamoodi püüab linn lahendada ka Mahtra piirkonna lasteaia probleemid.

Millal vahetatakse Tallinnas Mustamäe ühes suuremas lasteaias nõukogudeaegne sisustus? Kas maja remondi ja sisustusega peab eranditult tegelema konkreetse lasteaia juhtkond või on kasvõi kampaania korras vahest ka linna poolt abi loota?

Kahjuks küsimusest ei selgu, millisest konkreetsest lasteaiast on juttu, kuid linna eelaarvepoliitika on olnud ikka selline, et uue inventari soetamiseks on vahendid planeeritud lasteaia eelarvesse (seega on see tõepoolest lasteaia juhtkonna vastutada). Paljudes Mustamäe lasteaedades on sel moel vahetatud enamus või mõnel pool isegi 100% mööblist, tehtud remonti jne. Näitena võib tuua Tallinna Allika Lasteaia ja Tallinna Lasteaia Mooniõied.

Seotud lood:

Kas see on tõesti lahendus, et vanade lasteaedade ruumidesse, kus on kohti 18-20 lapsele (ruumid ei ole eriti suured), pannakse kokku 24 last (kes tõesti seal ka käivad, tihti on kõik kohal) ning tänu rahade kärpimisega on lapsed hommikuti-õhtuti liit- või valverühmades? kas see, et lapsed on tänu sellele närvilised, pissivad voodisse jne on normaalne?

Koolieelse lasteasutuse seadus lubab laste arvu lasteaiarühmas kuni 24 last. Riikliku statistika põhjal on Tallinna lasteaedades kohalkäimine keskmiselt 65%, mis 24 nimekirjas oleva lapse puhul on keskmiselt 15 last.

Miks ei ole 2-aastasele lapsele võimalik Tallinnas sõimekohta leida? Miks ametnikud ei paku alternatiivseid võimalusi (eralasteaiad, -hoidjad), vaid inimene peab ise selle nimel rabelema, otsima.

Ametnikud informeerivad vanemaid alternatiivsetest võimalustest, kuid sobivad valikud peab pere siiski ise tegema. Vastavat informatsiooni lastaia-, sõime- ja eralasteaiakohtadest leiab Tallinna Haridusameti kodulehelt.

Kuidas oleks võimalik last viia üle ühest Tallinna lasteaiast teise Tallinna lasteaeda ?

Ühest Tallinna lasteaiast saab lapse teise lasteaeda üle viia siis, kui soovitud lasteaias on rühmas vaba koht. Sel juhul tuleb pöörduda vastava lasteaia juhataja poole.

Millal läheb remonti Tallinna Mardi Lasteaed?

Tallinna Mardi Lasteaia ühe korpuse remont on Tallinna programmi Lasteaiaikoht igale lapsele investeeringute kavas. Ehkki kavandatud tähtajad on seoses majandusolukorra halvenemise ja riigieelarvelise toetuse lõppemisega edasi lükkunud, on Mardi Lasteaia remont endiselt päevakorras ja teostatakse kindlasti lähiaastatel.

Kas saab pidada normaalseks, et lasteaedades lülitatakse küte sisse oktoobri viimasel nädalal kui selleks ajaks on lasteaia sisetemperatuur olnud 4-6 nädalat alla 16 kraadi! ometi on lasteaedadele määratud kindlad temperatuurid, millest madalama puhul ei tohi lasteaed üldse avatud olla.

Peaaegu kõikides Tallinna lasteaedades on võimalik temperatuuri ise reguleerida, mida ka tehakse. Teadaolevalt on olnud mõnedes lasteaedades küll mõningaid probleeme tubade temperatuuridega esmaspäeviti, kui ilm on olnud nädalavahetusel külm ning laste tulekuks (kui see on olnud hommikul kell 7.00) ei ole ruumid jõudnud veel soojeneda. Linn tegeleb ka järgemööda ruumide/ hoonete soojustamisega.

Te ise küll pole lapsevanem, kuid kas peate normaalseks olukorda, kus lapsevanemad hoolitsevad lasteaedade jooksva remondi, õppevahendite muretsemise, mööbli soetamise ja paranamise, mänguväljakute soetamise jms eest? Lisaks peavad lapsevanemad paljudes lasteaedades hankima igapäevaselt WC -ja joonistuspaberit.

Loe veel

Paljudes lasteasutustes on välja kujunenud hea ning pikaajaline kootöö lasteasutuse ja lapsevanemate vahel, kus eelkõige lapsevanemad näitavad üles head tahet lasteasutust aidata, toetades seeläbi eelkõige enda last. Teadaolevalt toimib selline tegutsemine ka mujal Euroopa lasteasutustes. Kindlasti ei sunnita vanemaid millegi Teie poolt nimetatu tegemiseks, kuid samas ei ole lasteasutustel ka põhjust lapsevanematelt tulenevat siirast abist loobuda.

Annetused ühe rahastamise allikana on nimetatud ka „Koolieelse lasteasutuse seaduses“ §27, seega võivad vanemad lasteasutusele annetusi teha. Annetusi tehakse vastavale arvelduskontole ja annetusele märgitakse selle sihtotstarve. Annetuste puhul on aga väga oluline, et need oleksid vabatahtlikud.

Tahaks teada, mitu túkki Tallinna lasteaedadest vastab úldse eurostandardile, kui need olemas ongi. Ise tean, et mujal maailmas on lasteaiad hoopis teise táhendusega kui meil. Kas meil on plaanis ka nende olemust muuta. Náiteks Inglismaal on osa lasteaedu kiriku alluvuses, need ei ole usuúrituste pidamiseks, vaid see toimib heategevuse korras, on 6 tundi pikad ja vanemate rahakotile kóige soodsamad. Kool algab ka varem kui meie omadel ja kestab palju váhem ning kodu óppida esmalt ei anta. Me ei saa omale vótta eeskujuks riike, kus rahakott on tuntavalt paksem elanikkonnal, ehk oleks eriti rikaste jaoks vóimalik rohkem eraaiandust arendada? Kuidas on úldse suhe lasteaedade ja nende teenust vajavate laste vahel, kas see náitab suurendamise vajadust? Rahvale ei ole neid probleeme varem selgitatud.

Teie poolt küsitud nö ühtset eurostandardit lasteasutustele meile teadolevalt ei ole. Paljudes Euroopa riikides on koolieelsed lasteasutused sotsiaalasutused, mis tähendab, et lapsevanematele pakutakse ainult hoiuteenust, mitte õpet ja hoidu nagu Eestis. Euroopa Liidu hariduskomisjoni teatise andmetel (17.02.2011) suudetakse kolmandikus liikmesriikidest hoiuteenust pakkuda vähemale kui 70% lastest. Euroopa Liidu strateegia aastani 2020 „Väikelaste hoid ja haridus“ on seadnud eemärgid kättesaadavusele ja kvaliteedile, millest paljud punktid on Eestil juba täna täidetud, näiteks laste varajane kaasatus, õppekava, pedagoogide kvalifikatsiooni, koostöö, toitlustamise jpm osas. 

Vajadus lasteaiateenuse järele on viimasel kümnendil oluliselt kasvanud ning üha rohkem vanemaid soovib panna oma lapsi lasteaedadesse nooremalt (1,5-2-aastaselt). Viimase viie aastaga on Tallinnas juurde loodud 3500 uut lasteaiakohta.

Millal teie viimati käisite vaatamas Tallinna Läänemere üldgümnaasiumi staadioni? Minge vaadake, mis olukorras see on!

Just möödunud nädalal käisin seal.

Kas linnavalitsus kavatseb 2012. eelarves eralda lõpuks piisavalt raha lasteaedade tarbeks? Piisavalt all pean silmas summat, et tagada normaalne ja 21. sajandi Eestile kõlbeline olukord Tallinna lasteaedades.

Tallinna linna üheks prioriteediks on kvaliteetse lasteaiateenuse pakkumine, järgmise aasta linnaeelarve on alles koostamisel.

Kas olete tutvunud ise olukorraga, mis valitseb lasteaedades, kui Tallinna LV viis läbi programmi “Igale lapsele lasteaiakoht“ — vägisi topiti rühmadesse juurde kappe ja voodeid, mistõttu lastel pole võimalik rühmatoas normaalselt ringi liikuda — kas peate sellist olukorda normaalseks?

Neis lasteaedades, kus mina olen käinud, saab igati normaalselt ringi liikuda ja mulle teadaolevalt valitseb selline normaalne olukord ka teistes lasteaedades.

Kui rühmaruumid on mõeldud eelkõige õppe-ja kasvatustegevuseks, siis muusika-ja liikumissaal(-id) ning avarad õuealad võimaldavad lastele rohket aktiivsust ja liikumist vastava koolituse saanud pedagoogide juhendamisel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare