„Seoses möödunud nädala lõpus meedias kõneaineks tulnud sõjapõgenike majutamisest ühte Tallinna linnaossa, pean vajalikuks selgitada, et sotsiaalministeerium pöördus meie poole 24. märtsil ametliku kirjaga, kus meid informeeriti, et lähiajal võtab Eesti vastu esimesed rahvusvahelise kaitse saanud sõjapõgenikud ning paluti edastada meie ehk Tallinna poolne kontaktisik ministeeriumile, mida me ka tegime,“ selgitas Kõlvart.

„Ent kirjas ei mainitud, millal täpselt sõjapõgenikud saabuvad ja kuhu – mis piirkonda või linnaossa kavatsetakse nad paigutada. Nii sai Tallinna linn teisipäeval, 29. märtsil meedia vahendusel teada, et esimesed sõjapõgenikud on Eestisse jõudnud,“ kurtis Kõlvart.

„Kui sotsiaalministeerium ütleb meedia vahendusel, et nad on pidevas kontaktis kohaliku omavalitsusega ning et ministeerium teavitas Tallinna linna sõjapõgenike saabumisest enne nende Eestisse jõudmist, siis Tallinna linn ei saa nimetada ühte üldsõnalist kirja „pidevaks kontaktiks“,“ märkis Kõlvart. „Kui ka ministeeriumil juhtus eelteavitamisel nö tööõnnetus, siis ei ole viisakas selles süüdistada Tallinna linna. Kahetsusväärselt ei ole sotsiaalministeeriumil see esimene kord, kui Tallinna linn on jäänud „kogemata“ infosulgu. Näiteks unustas ministeerium möödunud aasta suvel saata pagulaste vastuvõtmise valmidust küsiva kirja lisaks Lääne-Nigula vallavalitsusele ka Eesti suurimale omavalitsusele.“