Kõlvart läks kaitsepolitseiameti vastu riigikohtusse
Mihhail Kõlvart käib kaitsepolitseiga kohut korraga kahes asjas - üks neist on seotud aastaraamatus avaldatud teabega ja teine sellele pühendatud pressikonverentsil kõlanud väidetega. Kohtuotsuste sisu on Kõlvarti hinnangul veelgi radikaalsem, kui kapo aastaraamat ise.
„Kohtuotsustes väidetakse, et venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud poliitika võib viia rahvussuhete pingestumiseni ja sellega kaasnevate ohtudeni riigi julgeolekule. Rõhutan, et see on Eesti Vabariigi teise astme kohtu sõnastus. Vaid selle lausega võib kriipsu peale tõmmata kõigile juttudele kultuurilise rikastumise tähtsusest ja integratsioonist meie vabariigis,“ arvab Kõlvart.
Kõlvarti arust on hämmastamapanev ka kohtu sõnastus, et „välisriik võib proovida värvata mõjuagendiks isikut, kelle huvid ja eesmärgid kattuvad vähemalt osaliselt välisriigi eesmärkidega“. Seega võiks mõjuagendiks olekus kahtlustada ka kõiki riigikogu saadikuid, kes hääletasid Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse poolt, mis annab muuhulgas koolidel õiguse õppekeelt valida.
„Veel üks asi, mis jääb mulle täiesti arusaamatuks: otsuses väidetakse, et peale avatud poliittegevuse tegelen ma eestikeelse hariduse vastu suunatud varjatud tegevusega. Samas ei anta ei aastaraamatus ega kohtuotsuses definitsiooni sellele, mida tähendab „varjatud tegevus“, milles konkreetselt seisneb minu „varjatud tegevus“ ja kuidas see riigi huve ohustab,“ avaldas Kõlvart imestust, lisades, et tõendeid ei avalikustata põhjendusega, et need olevat kaitstud riigisaladusega.
Kõlvart tunnistab, et kohtuvaidlus kapoga ei ole ammu enam tema jaoks lihtsalt soov kaitsta oma head nime, vaid demokraatlike põhimõtete küsimus. Kõlvart esitas mõlema otsuse osas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse, vajadusel on ta valmis minema ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
