Kõlvart: koolivõrgu korrastamine ei käi üleöö
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles täna Postimehe vahendusel, et mõne Tallinna venekeelse kooli gümnaasiumiosa tuleks kinni panna, sest neis napib õpilasi. „Küttise sõnul tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida koolivõrgu korrastamisest, sest tasemel gümnaasium eeldab 300 õpilast, kuid ühegi pealinna vene õppekeelega kooli gümnaasiumiosas ei leidu praegu isegi 200 noort,“ vahendas Postimees.ee.
Abilinnapeale jääb arusaamatuks, miks arutab ministeeriumi asekantsler Tallinna koolivõrgu korrastamisest, kui ministeeriumi ametnike eesmärk oli tutvuda nende koolidega, kes soovivad õppekeeleks valida vene keele. „Paralleelide toomine antud juhul on arusaamatu ja põhjendamatu,“ märkis Kõlvart. „Koolivõrgu korrastamist korraldab teatavasti ikka iga kohalik omavalitsus, mitte ministeerium.“
Kõlvarti sõnul tuleb iga kooli puhul arvestada ka nende eripära. „Niisamuti oleks võinud ministeerium näitena tuua Tallinna Juudi Kooli, kus gümnaasiumiosas õpilasi napib,“ ütles Kõlvart. „Ent alati ei ole kvantiteet ja kvaliteet seotud ehk kui gümnaasiumis on ka kolm paralleeli, ei pruugi see tagada veel kvaliteeti. Näiteks Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis õpib samuti gümnaasiumiosas vähem kui 300 õpilast, ent õpitulemustelt on kool üks parimaid, sealhulgas eesti keele osas.“
Pealinna koolivõrgu korrastamise kava aastateks 2003-2012 võeti vastu 2003. aastal, mille järgi on muudatused Tallinna koolivõrgus ka toimunud. Pealinna vene koolide osas on toimunud ümberkorraldused järgnevalt: 2002. aastal suleti Kopli Vene Põhikool; 2004. aastal korraldati Mustamäe Üldhariduskool ja Vana-Kalamaja Gümnaasium ümber Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumiks; 2004. aastal suleti Tallinna Ümera Põhikool; 2006. aastal korraldati Valdeku Gümnaasium ümber põhikooliks ja põhikool ühendati omakorda Tallinna 53. Keskkooliga 2008. aastal; Pelguranna Gümnaasium korraldati ümber põhikooliks 2008. aastal ja põhikool ühendati Karjamaa gümnaasiumiga 2010. aastal.
Tallinna haridusamet on juba alustanud uue koolivõrgu arengukava koostamisega, seda järgmisest aastast alates ning milles nähakse edasised sammud järgmiseks kümneks aastaks. Haridusameti andmetel, tuginedes rahvastikuregistri ja Eurostati andmetel koostatud statistikale suureneb lähiaastatel algklassiõpilaste arv ning väheneb veel mõnda aega põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste arv.
„Kui prognoose arvestada, siis lähiajal ei puuduta vähene õpilaste arv gümnaasiumiosas mitte ainult vene koole, vaid ka eesti koole,“ tõdes Kõlvart. „Ent veel kord toonitan, et koolivõrgus tehtavaid otsuseid ei saa langetada hetkeolukorda arvestades, vaid tuleb näha protsesse kaugemas perspektiivis. Koolivõrgu planeerimine on pikaajaline protsess, mida ei tohi teha kiirustades ega olukorda eelnevalt põhjalikult analüüsimata ning seda peaks teadma ka ministeeriumi asekantsler.“
