Uuringu peamiseks eesmärgiks oli ülevaate saamine Eesti elanikkonna mängukäitumisest, selle hetkeseisust ning muutustest viimaste aastate jooksul. Lisaks uuriti lapsepõlve ja hilisema mängukäitumise vahelisi seoseid ning viimastel aastatel rakendunud seaduse muudatuste mõju.

Uuringu tulemustest selgus, et 65 protsenti Eesti 15-74 aastasest elanikkonnast ehk 675 tuhat inimest on pärast 15-ndat eluaastat mänginud raha peale hasart- ja õnnemänge.

Hasartmängusõltuvuse riskirühm moodustab kaheksa protsenti Eesti 15.-74.a. elanikkonnast. Võrreldes 2006.a läbiviidud analoogse uuringuga on hasartmängusõltuvuse riskiga elanike osakaal jäänud üldjoontes endiseks. Vähenenud on suure ja keskmise hasartmängusõltuvuse riskiga mängijate (2006 kuus protsenti, 2010 kolm protsenti) osakaal elanikkonnas, kuid lisandunud on väikese hasartmängusõltuvuse riskiga mängijaid (2006. a- 4 protsenti, 2010. a — 10 protsenti).

„Tundub, et ühelt poolt inimeste sissetulekute vähenemine, kuid teiselt poolt ka nõuete karmistumine on vähemalt mõningaid suurema riskiga mängijate probleeme aidanud lahendada. Seadusest tulenev kohustus kasiino uksel nimi registreerida ja võimalus seada endale üleriigiliselt aktsepteerimisele kuuluv sisenemispiirang aitab neil, kes seda vajavad, oma mängukäitumist paremini kontrolli all hoida,“ kommenteeris uuringu tulemusi rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali.

Tüüpiline hasart- ja õnnemängija on noor või keskealine eesti mees, pigem keskmisest kõrgema sissetuleku ja ametipositsiooniga, samuti on mängijate seas palju õpilasi-üliõpilasi.

„Kogu mängijaskonna profiil on muutunud nooremaks aga ka haritumaks kaughasartmängijate lisandumise tõttu,“ kommenteeris uuringu tulemusi Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse psühholoog Pille-Riin Kaare.

Suurimad muutused viimase nelja aasta jooksul toimusid kaughasartmängude ja kasiinodes mänguautomaatidel mängijate osakaalus, võrreldes varasemaga on kaughasartmängijate osakaal pea seitsmekordistunud. Kasiinodes mängimist on muuhulgas piiranud nii hasartmängimist reguleerivad seadused kui mängijal piisava raha puudumine kasiinos panuste tegemiseks.

Hasartmängusõltuvuse tõenäosust hilisemas elus on praeguste 15-35 a seas suurendanud eelkõige lapsepõlves raha, punktide vm auhindade peale arvutis ja internetikeskkondades ning mänguautomaatidel mängimine, kihlvedudes ja ennustustes osalemine.

Uuringut finantseeris Vabaühenduse Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel, kaasfinantseeris rahandusministeerium ning uuringu läbiviimise partner oli sotsiaalministeerium.