Kolme ristiga allkiri pangale ei kõlba

 (41)
leping
Foto: Andres Putting

Kirjaoskamatud inimesed on vana kombe kohaselt kirjutanud allkirja asemel
kolm risti. Kodakondsus- ja migratsiooniamet sellist allkirja siiski ei
soovita ning pank seda ei aktsepteeri.

"Allkiri ei tohiks koosneda kergesti võltsitavatest sümbolitest, ka tähemärke peaks seal olema rohkem kui kolm," soovitab kondakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) pressiesindaja Maimo-Lii Paloveer.

Need on aga tõesti vaid soovitused, sest KMA-l puudub seaduslik alus isikule ette kirjutada tema allkirja kirjutamise viis.

Samuti võib igapäevaselt antav allkiri natuke erineda passis olevast. Aja jooksul võib käsitsi kirjutatud allkiri visuaalselt muutuda, näiteks mingil ajahetkel isiku allkiri sisaldab vähem või rohkem tähemärke.

Mida teha, kui allkiri muutub?

Siiski on turvakaalutlusi silmas pidades hea, kui isikut tõendaval dokumendil olev allkiri on võimalikult igapäevaselt kasutatava sarnane.

"Dokument antakse välja aastateks, samas kui isik täheldab, et aja möödudes tema allkiri erineb oluliselt dokumendis olevast näidisest, on isiku huvidest lähtuvalt ja võimalike segaduste vältimiseks soovitav taotleda uus isikut tõendav dokument," annab Paloveer nõu.

Allkirja võrdlemine isikut tõendavas dokumendis oleva allkirjaga on üks tähtsamatest identifitseerimisprotseduuridest, mida kasutatakse nii pangas kui ka teistes asutustes.

Kirjaoskamatutelt allkirja ei küsitagi

"Allkirja väike erinevus igapäevaselt kasutatavast allkirjast on loomulik ja aktsepteeritav nähtus. Allkirja, mis aga täiesti erineb dokumendis olevast allkirjast, näiteks mainitud kolm risti, ei saa kindlasti kliendi identifitseerimise kohustuse täitmisel aktsepteerida," ütles Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas.

Kui inimene pole võimeline oma allkirja kirjutama, siis passis või ID-kaardil võib ta allkirjavälja tühjaks jätta ja sinna kantakse rukkilille stiliseeritud kujutised.

Kui panga klient tervisliku seisundi tõttu ei saa allkirja anda, esindab teda volitatud isik.

Täpset kirjaoskamatute arvu Eestis on hetkel raske öelda, sest seda küsitakse ainult rahvaloendusel. Viimase loenduse andmetel (2000. aastal)
oli Eestis 2852 kirjaoskamatut inimest, kellest 73 protsendi puhul oli põhjuseks puue, teatas statistikaamet.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare