Kolmandik surnud merepõhjast asub Läänemeres

Göteborgi ülikooli mereökoloogia professor Rutger Rosengren ja tema Ameerika kolleeg Robert Diaz on jõudnud järeldusele, et 405 merepiirkonda maailmas on niivõrd raskes hapnikupuuduses, et loomade ja kalade elu on seal tugevasti kahjustatud. Kõige rohkem selliseid alasid asub USA ida- ja lõunarannikul, seejärel Euroopas ja Hiina rannikul.

Läänemeres asub maailma esikümnest koguni seitse kõige suuremat surnud merepiirkonda kogupindalaga 80 000 ruutkilomeetrit, väidab Göteborgi ülikoolis läbiviidud uurimus. See on ligi poole suurem ala, kui on Eesti riigi pindala, kirjutab Meie Maa.

Hapnikupuuduse peamisteks põhjustajateks on lämmastik- ja fosforväetiste kasutamine põllumajanduses, samuti suur heitgaaside hulk, mille tekitavad sisepõlemismootoritega liiklusvahendid.

Teadlased jõudsid järeldusele, et 1960. aastast alates on igal aastakümnendil surnud merepõhjade ala maht kahekordistunud. 1995. aastal oli 44 surnud või väga hapnikupuudulikku mereala, 13 aastat hiljem juba 405.

Läänemere äärsete riikide valitsused on viimase paarikümne aasta jooksul küll korduvalt kavandanud meetmeid olukorra muutmiseks, kuid reaalselt on tehtud vähe. Tänavu maikuus võtsid Läänemere äärsed riigid vastu uued otsused väetiste põldudelt merre sattumise tõkestamiseks, lootus on, et 2021. aastaks Läänemeres enam surnud merepõhju pole.