Kolmandik koolidirektoritest on astunud parteisse
Erakonnastunud koolijuhtidest kuulub 29 protsenti Keskerakonda, järgmisena eelistavad koolidirektorid IRL-i, kuhu kuulub 22 protsenti parteilistest koolijuhtidest. 20 protsenti erakonnastunud koolijuhtidest valis Reformierakonna ning 15 protsenti valis sotsiaaldemokraatliku erakonna, selgus Rõõmuse uurimusest.
Tallinn, kus Keskerakond on võimul, on koguni 68 protsenti koolijuhtidest erakonnastunud ja nendest 54 protsenti on Keskerakonna liikmed, vahendab Daniel Vaarik oma Memokraadi blogis.
Samas ei too erakondade pikaajaline võimulolek igas linnas sugugi direktorite erakonnastumist kaasa, sest näiteks Tartus on Reformierakond pikalt võimul olnud, kuid seal kuuluvad erakondadesse vaid kaks koolijuhti ehk umbes 10 protsenti direktoritest.
Maakondade võrdluses tõusis esile Ida-Virumaa, kus on 53 protsenti koolijuhtidest parteisse astunud. Võrdluseks, et Eesti keskmine näitaja on 34 protsenti. Keskerakonnas on erakonnastunud direktoritest Ida-Virumaal pooled koolijuhid.
Vaadates tänaseid koole, siis direktoritel on väga suur roll ja ka vabadus. Neist sõltub palju. Kui nende massiline parteistumine toimub mingisugusel läbipaistmatul põhjusel või kui koolijuhte määratakse mingil muul põhjusel ametisse kui professionaalsus, siis see hakkab mõjutama meie haridussüsteemi kvaliteeti, leiab Rõõmus.
Samas ei osanud ta öelda, kas koolijuhil on võimalus ka parteipropagandat teha - puudub info selle kohta, et keegi agitatsiooni teeks.
Erakonnal võib parteistunud direktoritest aga kasu olla. "Võib ette kujutada selliseid olukordi, kus on tarvis läbi viia mingeid projekte nagu näiteks niinimetatud public-private-partnership projektid, mis Tallinnas olid mõne aasta eest üsna populaarsed, sellisel juhul võib kasulik olla, kui direktor on kuulekas."
