Koit Pikaro soovib kapos näha puhastustuld
Endine kriminaalkomissar Koit Pikaro leiab, et kaitsepolitseil tuleks välja selgitada, kelle teadmisel ja tegematajätmise tõttu oli Aleksei Dressenil võimalik pikka aega müüa salajast informastiooni Venemaale ning arvab, et kapo peadirektor Raivo Aeg peaks ametist lahkuma.
Pikaro sõnul ei tulnud talle järjekordse kapo ametniku vahistamine üllatusena. „Üllatusena see ei tulnud, aga tohutu töövõit see nüüd ka ei olnud,“ sõnas Pikaro. Teda häirib, et keegi ei ole öelnud, ega püünud selgitada, miks ikkagi oli pika aja vältel Dressenil informastiooni Venemaale müüa ja kes on selle eest vastutav.
Pikaro sõnul oleks vaja süü üles tunnistada, aga praegu räägivad kõik – Raivo Aeg, Peep Aru ja Ken-Marti Vaher - nagu kangelased, et organisatsioon on puhtam kui varem.
„Mina tahaks ka konkreetset süüdlast, mitte avalikult nüpeldad, aga näha kahetsemas, et niimoodi on läinud,“ kõneles ta ja ütles, et ta pole ja pärast Hermann Simmi juhtumit näinud ühtegi kahetsevat uurijat. „Kui ei ole kahetuse puhastustuld, siis see süsteem ja kõik need asjad jätkuvad.“
„Mina näeksin puhastustuld,“ ütles Pikaro Delfile. „Arvan, et Raivo Aeg võiks ametist lahkuda.“ Kui Pikaro oleks kapo peadirektori olukorras, ei julgeks ta kindlasti minna presidendi vastuvõtule ja kiidelda, et on Dresseni vahelevõtmine on töövõit.
„Küsida tuleks, kes ikkagi vastutab, kelle pärast see juhtus,“ ütles Pikaro, kelle sõnul on süüdlase otsimine vajalik, et selgitada miks sellised reeturid on saanud tegutseda. „Tegemist on riigi reetmisega. Lisaks see, et inimene on kogu aeg süsteemis sees olnud, keegi on ju sellega leppinud, kaasa aidanud või seda soodustanud. Vaatamata Aru kiitlemisele puudub puhastusmehhanism.“
Ta ei julgenud väita, et Dressenil oleks otseselt kaasosalisi. „Tahaks uskuda, et ei ole,“ sõnas ta.
Erikomisjon ei suuda kontrollida kapo tööd
Pikaro ütles, et tema jaoks ei ole Dresseni vahelevõtmine ainult töövõit, aga sellisena seda meile praegu esitletakse. „Püütakse veel väita, et riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjon kontrollib kapo tööd,“ kõneles Pikaro, see on tema sõnul absoluutne fiktsioon. „See komisjon ei ole kunagi olnud võimeline kapot sisemiselt kontrollima, ammugi suunama kapo personalipoliitikat.“
„Ma ei ole kapo kaadripoliitikat kunagi õigeks pidanud,“ rääksi Pikaro. „Seal on tähtis lojaalsus mitte riigile, vaid konkreetselt juhtkonna esindajatele. See tekkis 1990-ndate teisel poolel ja on ilmselt siiamaani jätkunud. Julgen seda väita, sest olen mitmel tasandil nendega kokku puutunud.“
Pikaro viitas ka erikomisjoni esimehe Peep Aru sobimatusele oma ametisse. „Kes ise purjuspeaga nõuab politsei peadirektorit, et see tuleks talle kutsariks ja ta baarist koju viiks, ei sobi seda komisjoni juhtima,“ meenutas Pikaro aastatetagust juhtumit baaris „VS“, kus purjus poliitik karjus Andropovit!
Pikaro meenutas, et varsem purjutamine ei ole Eestis kellegile miinuseks ja kellegi karjääri mõjutanud. „Roolijoodik Kalev Kallo on ikka tegija, sama moodi tubli purjutaja Peep Aru, kes on koguni riigikogu Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees,“ kõneles Pikaro ja lisas, et roolijoodik on eluaegne tempel otsa ees, mida ei saa maha peast ja mis ei parane ära.
Soliidsed summad
Pikaro sõnul ei saa üheselt öelda, et Dressenit motiveeris ainult raha. „Need asjad on komplektis,“ kõneles ta. „Kindlasti ei olnud seal ühest põhjust, et mees karjäärredeleil ei tõusnud. Kasutati ära kõiki võimalikke inimlike põhjuseid. Ka seda, et abikaasa oli vene päritolu, kes vist polnudki üldse Eesti kodanik, mis võimaldas sagedasi reise Venemaale.“
Pikaro arvates said Dressenid informatsiooni eest „soliidseid summasid“. „Arvan, et need summad ei ole nii väiksed kui Hermann Simmi puhul välja öeldi, need olid „soliidsed summad“,“ lausus ta.
Kuidas ja mis vääringus raha üle anti oli tema sõnul puhtalt kokkuleppeline asi. Lihtsalt pangakontole seda kindlasti ei kantud, aga ei saa ka välistada, et kusagil on siiski mingi arve, mida hiljem kasutada.
See, et Dressenite elustiil ei olenud pillav ja luksuslik, näitab Pikaro sõnul professionaalsust, et saadud raha ei loobitud demonstratiivselt. Pikaro märkis, et Dressenite korteriühistu esimehe väide, nagu oleks nad kommunaalarvete eest teinud ülekanded paar päeva pärast maksetähtaega, kustkui palgapäeva oodates, on tubli professionaalsuse näide.
Pikaro ei ole enda sõnul Dresseniga tööalaselt palju kokku puutunud. „Kui siis Ida-Virumaal 1990-ndate keskel, aga siis ta polnud tegija,“ lausus ta.
Pikaro oletas, et Dresseni riigireetlikkus sai alguse ajast kui ta töötas Ida-Virumaal, sest tolleaegne õhkkond oli selline, kus oli korrumpeerunud politseiametnikke ja kus kohalikel ärimeestel hakkas liikuma suuri rahasid. „Kes raha eest endale mõistust ei saanud osta, ostsid enda poole ametnikke,“ meenutas ta.
