“Üks lammas vedeles külili maas, ta pika villa sees olid 20–30 sentimeetri suurused paljad laigud, oli tunne, et peab hädatapmise tegema. Mu kaaslase surkimise peale tõusis ta viimaks jalule,” rääkis Eesti Päevalehele Koipsil käinud Tallinna loomaaia teadussekretär Tiit Maran.

Loomad olid ülivaevatud olemisega, mis tulenes nii sügavast lumest kui ka toidupuudusest. Oli näha: nad püüdsid paksu lume seest toitu välja kraapida, aga väheste tulemustega. Lambakarjas oli kaks talle. Et saarele oleks talveks lammastele lisatoitu viidud, Maran ei märganud.

Jõelähtme vallas keskkonnaspetsialisti Liisa Tammemetsa andmeil ei tohiks saarel üldse lambaid olla.

Ühe lamba kõrvas oleva registrinumbri järgi tuli välja, et see lammas pidanuks asuma hoopis Saaremaal. Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson nentis, et selle numbriga lammas müüdi 2003. aastal Raimo Kägule, aga Kägu ei võtnud looma tõenäoliselt arvele. Aastal 2005 kanti loom kui teadmata kadunu arvelt maha. Tõenäoliselt ootab nüüd lambaid Kägule müünud Abruka lambapidajat Vambola Lepikut valeandmete esitamise eest väärteomenetlus koos võimaliku rahatrahviga.

Lepik põhjendas juhtumit inimliku eksitusega. Ta lisas, et lambad peavad talv läbi väljas kenasti vastu, aga vajavad kindlasti lisasöötmist.

Eesti Päevaleht soovis ettevõtja Raimo Kägult teada saada, kas ka ülejäänud tosinkond Koipsi saarel olevat lammast kuuluvad talle. Kägu keeldus Eesti Päevalehega suhtlemast. Aasta lõpul väitis Kägu, et ta on lambapidamise lõpetanud ning loomad Koipsilt ära toimetanud.

Koipsi saare lambakasvatus tõusis avalikkuse tähelepanu alla mullu juunis. Seni polnud Raimo Kägu ega ka keskkonnaametnikud reageerinud maaomanike ligi pool aastat kestnud protestile saare reostamise kohta. Poliitik Kristiina Ojuland, kes end varem koos Käguga lambakasvatajana tutvustas, distantseerus asjast kohe, kui probleemid tekkisid.