Sootak, kes on ka riigikohtu nõunik, märkis samas, et selles küsimuses tuleb kaaluda pedofiilias süüdi mõistetud inimese ja lapse huve, kirjutab Postimees.

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku vanemarst Viktor Sergejev on öelnud, et reeglina pole pedofiile võimalik ravida, sest nad ei suuda oma seksuaalsetele tungidele vastu seista.

Isamaaliidu poliitikasekretär Margus Tsahkna märkis ideed kommenteerides, et pedagoogilisel tööl ja lastega tegelevate inimeste hulgas ei tohi olla pedofiilse taustaga inimesi. “Et seda vältida, peab vastav teave olema kättesaadav vähemalt nendele, kes otsustavad meie laste kasvatamise üle.”

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik sõnas, et kui praegu saavad karistusregistrit vaadata jõustruktuurid, nagu näiteks politsei, ning need, kel puudub põhjendatud huvi, sellele ligi ei pääse, siis tema hinnangul on äärmiselt küsitav see register isegi osaliselt avada.

“Miks mitte avada registrit tapjate ja vägistajate suhtes? Nemad on samamoodi ohtlikud,” arutles Seppik. “Isikuandmete kaitse kontseptsiooniga [Rein] Langi idee küll kokku ei lähe.”

Pedofiilide isikuandmete avalikustamise seaduseparandust valmistatakse justiitsministeeriumis alles ette. Isikute ringi, kel hakkab olema juurdepääs pedofiilide isikuandmetele, täpsustatakse.

Pedofiiliavastast võitlust tahab samas karmistada kogu Euroopa. Belgia tahab euroliidus saavutada, et ühes riigis süüdi mõistetud isiku karistatust arvestaks ka teised euroliidu maad.