Kõige "agaram" püsikunde – umbes kuuekümnene eesti mees – on kolme aasta jooksul kainenema jõudnud üle 150 korra, kusjuures esimest korda sattus ta kainestusmajja kohe selle avamise päeval.

Kainestusmaja juht, politseikapten Karla Kilk tõdes, et üsna suur osa algusaegade kliente on praeguseks jäädavalt lahkunud.

"Mõnel inimesel on tervis lõplikult läbi, ei suuda omal jalal õieti kõndidagi, aga kui küsid ta käest, kas tal on kedagi, kes võiks järele tulla – politsei andmebaasist on ju võimalik näha, et tal on lähisugulased olemas –, siis on tavaline jutt, et ei maksa helistada, ei maksa tülitada."

Suurel osal klientidest on üsna ühesugune elusaatus – kaotas töö, kaotas pere, hakkas jooma. «Eks tõenäoliselt toimis see asi teistpidi ka – napsiviga oli enne küljes, kui elus hakkas viltu vedama,» arvab kainestusmaja juht.

16. novembril sai Tallinna uus kainestusmaja kolmeaastaseks. "Meil on siin väga koloriitseid tegelasi viibinud," ütles kainestusmaja juht Kilk. "Näiteks hiljuti sattus kainestusmajja eakate prouade paar, kaks suhteliselt tülikat naist – norralanna ja rootslanna."

Mõlemal naisel oli vanust seitsmekümne ümber, norralannal oli liikumispuue ja tema toodi kainestusmajja koos ülimoodsa ratastooliga. "Neil oli hotellis mingisugune probleem – ilmselt tarvitasid liiga palju alkoholi – ja hotelli turvateenistus kutsus politseipatrulli välja," rääkis Kilk.

"Eks nad olid alguses siin ka hirmus lärmakad ja pretensioonikad. Kui öösel kaineks said ja politsei tahtis nad tagasi hotelli toimetada, siis polnud hotell nõus neid vastu võtma. Magasid siis hommikuni siin, kutsusime invatakso ja see viis nad vist otse sadamasse. Enne kui lahkusid, käisid ümber maja ja tegid pilti."

On ka selliseid juhtumeid, kus inimene on ennast nii purju joonud, et vajab meditsiinilist abi. Kainestusmajas on kuuekohaline meditsiiniblokk, kus aasta jooksul antakse abi ligi tuhandele inimesele.

"Teinekord võib napsitaja olla kukkunud, aga trauma ei pruugi väliselt märgatav olla. Võib olla sisemine verevalum või vigastus. Vahel tuuakse siia lubivalge inimkeha, kelle kohta on raske öelda, et ta elab – ta võib-olla õieti ei hingagi," rääkis Kilk.

Ainuüksi alkoholiga seotud vigastustesse sureb Eestis 500 inimest aastas.

Kainestusmaja esimesel kahel korrusel on kokku 40 kohta ning kõige rohkem on korraga kainenemas olnud 39 klienti. Kilgi sõnul annab vajadusel kambritesse madratseid juurde panna ja rohkemgi inimesi vastu võtta.

Aastate lõikes näitab kainestusmaja statistika siiski kainenejate arvu vähenemist. Võrreldes 2010. aasta esimese kümne kuuga on tänavu kliente olnud peaaegu poole tuhande võrra vähem. Kuna kainestusmaja klientide hulgas kasvab aga kodutute arv, vajab kainestusmaja riideabi, et kodutud saaksid lahkudes puhtad rõivad selga.

Kõigil, kel on võimalust kainestusmaja kliente riietega abistada, palutakse need tuua aadressil Merelahe tee 4 või võtta ühendust Karla Kilgiga telefonil 612 5331 või meiliaadressil karla.kilk@politsei.ee.