Kohveriga kohtunud inimõiguslane: kahe muslimiga kambrit jagav eestlane näib midagi aimavat oma edasise saatuse kohta

Tuntud ajakirjanik ja inimõiguste kaitsja Zoja Svetova käis 22. septembril Moskva Lefortovo vanglas kohtumas kinnipeetavatega, sealhulgas ka 15 aastaks vangi mõistetud kaitsepolitseinik Eston Kohveriga.

Svetova rääkis Kohveriga vangistustingimustest, mille üle Kohver ei kurtnud, vahendab venekeelne Delfi.

Inimõiguslane lisas ka, et kaitsepolitseinikuga suheldes jäi talle tunne, et Kohver teab oma tulevase saatuse kohta midagi, kuid mida, seda ta ei öelnud.

Kambris kaks muslimit, Kohveril oma "tuba"

Svetova kohtus Kohveriga mitte spetsiaalses ruumis, vaid kongis, kus hoiti ka teisi kinnipeetavaid. Tegemist oli umbes 18-20-ruutmeetrise ruumiga (nr. 73/74), mis oli jagatud justkui kaheks erinevaks ruumiks. Selliseid kambreid pidi vanglas umbes kaks tükki olema.

Svetova sõnul istub Kohver ühes kambris koos kahe muslimiga, kellest üks oli sinna mõistetud keelatud relva omamise ja teine Venemaal keelatud ekstremistide gruppi kuulumise eest.

Kambri nn teises toas oli aga Kohveri ala ning Svetova sõnul ei panda teda ilmselt kokku samuti spioneerimises süüdi mõistetud isikutega.

Kui Svetova sisenes kambrisse, siis muslimite toa poolel märkas ta, et seal oli pesukauss, laud, kaks voodit, televiisor, külmkapp ja elektrikann. Kohveri "tuba" oli paremal ja ta pidi asetsema seal üksi, kuigi tema toas oli samuti kaks voodit. Ühes kambri nurgas märkas inimõiguslane ka tualettpotti.

"Kui me kambrisse sisenesime, siis nad einestasid kõik koos, kuid kui meid nägid, siis seisid püsti. Laual oli neil supp, kala ning kartulipuder. Nad rääkisid omavahel vaikselt," kirjeldas inimõiguslane.

Kambri sisemust kommenteerides ütles Svetova, et leidis sealt mitu rikkumist: kamber oli liialt külm ja tualettpott ei olnud eraldatud seintega. Svetova sõnul rikub viimane tõik näiteks õigust privaatsusele. Samuti rikub seda Svetova sõnul ka kaamera, mis kambris olijaid jälgib.

Soola olla ei tohi, aga nuga saab laenutada

Vene inimõiguslane kirjeldas ka vangla päevakava. Kell 6 hommikul ärgatakse, siis on hommikusöök ja ülevaatus. Seejärel saavad vangid lebada või lugeda ning ka ühe tunni jalutada. Lõuna on keskpäeva paiku ning 5-6 ajal õhtul on õhtusöök. Kella 9-10 ajal pannakse tuled kustu. Vanglas pole jõusaali ning jalutuseks mõeldud hoov on katuseta ja umbes 20-ruutmeetri suurune.

Samas saab duši all käia vaid korra nädalas, neljapäeviti. Riideid tuleb endal pesta ja seda tavalise seebiga. Vangidel ei lubata tuua ise tualettpaberit, see antakse vangla poolt. Keelatud on arvutid ja e-raamatud, kuid asutuses on olemas raamatukogu. Sool on keelatud, sest kardetakse, et selle pakendisse saad sa uimasteid peita. Nuga ja kääre on samas aga võimalik küsimise peale laenata.

Samuti on igal ühel olemas telefonikaart, mida kasutades saab uurijate loal lähedastele helistada. Siiski on suur järjekord, kuna telefoniputkasid on ainult üks ja seda kasutatakse aktiivselt. Kirju võib kirjutada.

Lefortovo on ka üks väheseid Venemaa vanglaid, kus on mobiiltelefonid keelatud. Teistes, nn koloonia-tüüpi vanglates saab raha eest neid näiteks osta ja siis suhelda välismaailmaga.

Kohver teab midagi enda saatuse kohta?

Svetova rääkis Kohveriga ka juttu ning tõdes, et eestlane ei paistnud mehena, kes väga kannataks või muretseks talle mõistetud karistuse pärast. Kohver oli naise meelest äärmiselt tugeva tahtejõuga.

"Ta paistab, et teab midagi, kuid ei ütle seda," rääkis Svetova ja lisas, et kui näiteks, kui tema kolleeg küsis vangla personalilt, et miks endine seadusesilm Eston Kohver ei ole vastavas koloonias, siis oldi vait.

"Ja ta naeratas! Ja siis ma ütlesin, et võibolla ei lähe sa kolooniasse? Ta naeratas uuesti. Ma ütlesin talle, et hea küll, sa tead, et meie president annab aasta lõpus paljudele armu - jõulude paiku või umbes siis. Selle peale ta naeratas jälle," kirjeldas inimõiguslane.

Svetova juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Kohveri asjad olid ilusti kokku pandud, mis tema arvates võib viidata asjaolule, ta saadetakse ikkagi peagi kolooniasse.

Kohver mainis Svetovale samuti, et teda külastas konsul, kes aitas tal hambad korda teha. Kuna vanglas ei ole palju inimesi (ligi 160), siis pidi seal olema päris hea võimalus hambaraviks.