Kohus möönab, et Pelgulinna süstlavahetuspunkti üürilepingu sõlmimist keelavat kohtumäärust ei saa rakendada
Tallinna halduskohtu esimees Kristjan Siigur tõdes, et Pelgulinna süstlavahetuspunkti üürilepingu sõlmimist keelavat kohtumäärust ei saa rakendada, sest üürileping sõlmiti päev enne kohtumäärust. Linnavalitsuse korralduse kehtivus lõppes üürilepingu sõlmimisega ning olukorras, kus haldusakti kehtivus on lõppenud, ei saa selle kehtivust ka enam peatada.
Neljapäeval, 30. juunil sõlmis linn MTÜ AIDSi Tugikeskusega üürilepingu. Sellega sai täidetud linnavalitsuse antud haldusakt, millega otsustati anda Paldiski mnt 36a äriruumid üürile AIDSi tugikeskusele. Tallinna halduskohus edastas linnale päev hiljem kohtumääruse, millega keelati linnavalitsusel üürilepingu sõlmimine AIDSi tugikeskusega.
Tallinna linna hinnangul pole süstlavahetuspunkti üürilepingu sõlmimist keelavat kohtumäärust võimalik täita, kuna üürileping sõlmiti päev enne kohtumääruse tegemist. See tähendab, et leping on jõus, valdus üle antud ja hiljemalt 15. juulist alustab süstlavahetusteenus Paldiski maanteel tegutsemist. Tallinna linnaga samale seisukohale jääb ka pealinna halduskohtu esimees Kristjan Siigur.
Halduskohtu esimees: kohtul ei olnud teavet, et üürileping võiks sõlmitud olla
Tallinna halduskohtu esimehe Kristjan Siiguri sõnul on kohtu määrusega esialgse õiguskaitse korras peatatud linnavalitsuse 15. juuni 2016 korralduse nr 998-k kehtivus ning keelatud Tallinna linnavalitsusel Paldiski mnt 36a ruumide üürilepingu sõlmimine mittetulundusühinguga AIDS-i Tugikeskus kuni 30. juulini 2016.
"Haldusakti, antud juhul linnavalitsuse korralduse kehtivuse peatamine tähendab seda, et haldusorgan ega keegi muu ei või astuda mistahes samme ega teha mingisuguseid täiendavaid toiminguid selle haldusakti kehtivusele tuginedes," selgitas Siigur Delfile antud kommentaaris.
Halduskohtu esimees märkis, et samas tuleb tähele panna, et haldusakti kehtivus lõpeb muuhulgas haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimisega. "Mulle näib, et eelviidatud linnavalitsuse korralduse kehtivus üürilepingu sõlmimisega lõppes, sest korraldus oli suunatud selle üürilepingu sõlmimisele. Edaspidi reguleerib üürniku ja üürileandja vahelisi suhteid üürileping ning eelnimetatud korraldus neid suhteid enam mõjutada ei saa. Olukorras, kus haldusakti kehtivus on lõppenud, ei saa selle kehtivust ka enam peatada," ütles ta.
"Neil asjaoludel näib esialgu, et linn esialgse õiguskaitse määrust rikkunud ei ole, sest lepingu sõlmimise keelul ei ole tagasiulatuvat mõju," möönis Tallinna halduskohtu esimees. "Seda muidugi eeldusel, et üürileping sõlmiti tõepoolest enne esialgse õiguskaitse kohaldamist," lisas ta.
"Tuleb siiski tähele panna, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ei olnud kohtul mistahes teavet ega ka mingeid viiteid selle kohta, et üürileping võiks juba sõlmitud olla," rõhutas Siigur.
Halduskohtu esimehe sõnul on kaebajatel tekkinud olukorras oma huvide kaitseks põhimõtteliselt kaks võimalust. "Esiteks on võimalik taotleda täiendava esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist. Teiseks juhul, kui kaebajad on siiski seisukohal, et linn on esialgse õiguskaitse määrust rikkunud, on võimalik taotleda kohtult trahvi määramist. Sellisel juhul tuleb selle trahvimistaotluse lahendamisel võtta vastavas kohtumääruses ka seisukoht küsimuses, kas esialgse õiguskaitse määrust rikuti või mitte."
Vandeadvokaat Indrek Leppik rääkis Delfile, et kui linn sõlmis lepingu enne määruse teatavakstegemist, on tegemist kehtiva üürilepinguga. "Kui üürileping sõlmiti hiljem ja sellele märgiti varasem kuupäev, on tegemist tühise tehinguga ja kohtul on võimalik keelu rikkumise korral määrata trahv kuni 32 000 eurot," täpsustas Leppik, millisel juhul on pelgulinlastel mõeldav trahvi määramist taotleda, mida kohus teise variandina välja pakkus.
Martinson: Elanike turvalisuse huvides kiirendame mobiilse süstlavahetusteenuse käivitamist
Abilinnapea Merike Martinson kutsus täna kokku nõupidamise süstlavahetuspunkti kolimise asjus Paldiski mnt. 36a ruumidesse. Abilinnapea juhtimisel toimunud nõupidamisel osalesid Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima ja petitsiooni "Nõuame alternatiivi Paldiski mnt 36a süstlavahetuspunktile" kolm eestkõnelejat.
Merike Martinson lubas petitsiooni algatajatele, et linn kiirendab mobiilse süstlavahetusteenuse käivitamist, mis hajutaks süstlavahetusteenust kasutavate narkomaanide arvu eri asukohtade vahel.
Üle kahe ja poole tunni kestnud kohtumisel tõid petitsiooni esindajad välja oma seisukohad Paldiski maanteele planeeritava süstlavahetusteenuse asukoha ülekolimisega tekkivate ohtude kohta.
Abilinnapea Merike Martinson omakorda kinnitas, et lisaks statsionaarsele süstlavahetuspunktile kiirendatakse koostöös Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse ning sotsiaal- ja tervishoiuametiga mobiilse süstlavahetusteenuse toomist Põhja-Tallinna. Sellega alustatakse hiljemalt septembris. Samuti kinnitas abilinnapea, et eelnevalt muudab linnaosa valitsus süstlavahetuspunkti hoone kõrval asuva sisehoovi kinniseks. Linnaosavalitsus ja tugikeskus rajavad vahetute naabrite hoovide ette väravad, selleks, et võõrad ei saaks vabalt hoovides liikuda.
Kohtumisel leiti ühiselt, et keegi pole teenuse sisu vastu - süstlavahetusteenus on Tallinnas väga vajalik ning süstlavahetuspunkte peaks olema üle linna. Linnavalitsuse esindajad leidsid, et kindlasti peab üks statsionaarne süstlavahetuspunkt Põhja-Tallinna linnaossa jääma. Seda on rõhutanud ka Tervise Arengu Instituut.
Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid toonitas, et eelnevalt toimusid kohtumised ja konsultatsioonid narkoennetustöö spetsialistidega AIDSi Tugikeskusest, samuti politsei esindajate ja linna sotsiaal- ja tervishoiuameti spetsialistidega. Ka oli Põhja- Tallinna linnaosas eelnevalt kaardistatud üle paarikümne süstlavahetuspunkti alternatiivse asukohta, kuid lõpuks jäi kõige vastuvõetavamaks variandiks ikkagi Paldiski mnt 36a asuvad, linnaosa valitusele kuuluvas hoones asuvad ruumid.
Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid tervitab abilinnapea Merike Martinsoni initsiatiivi käivitada kiiremini mobiilne süstlavahetusteenus ning usub, et see vähendab Paldiski mnt 36a süstlavahetusteenuse kasutajate arvu ning sellega vähenevad ka süstlavahetuse kolimisega seotud riskid.
"Oluline on see, et süstlavahetuse kolimise puhul ei ole tegemist eraldiseisva üksiku otsusega. Linn on pikalt tegelenud nii narkoennetuse kui kahjude vähendamisega, tehes selleks koostööd nii Eesti riigi kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega ja jätkab seda väga vajalikku tööd ka edaspidi," ütles Kaljulaid.
