Kohtuotsuse kohaselt ei kontrollinud Luks kaitseväe väljaõppekeskuse ülemana piisavalt hoolikalt oma alluvaid ja lõi soodsa olukorra riigi raha riisumiseks.
Süüdistuse järgi ei kontrollinud Luks Paldiskis asunud kaitseväe väljaõppekeskuse raamatupidajast nooremleitnanti Robert Schmidti, kes riisus riigilt üle 160.000 krooni.
Schmidt kandis olematute tööde eest AS Vahe ja enda isiklikule pangaarvele kokku 164.340 krooni keskuse raha. Harju maakohus karistas Schmidti riisumise eest tingimisi nelja-aastase vangistusega.
Schmidti kriminaalasjaga samal ajal algatas politsei juurdluse ka kolonel Luksi suhtes, süüdistades teda ametialases lohakuses.
Pärast Paldiski väljaõppekeskuse likvideerimist 1997. aastal määras kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert kolonel Luksi juhtima Tallinna garnisoni komandantuuri.
Luksile alluvad kaitseväe orkester, Tallinna garnisoni haigla, kaitseväe keskapteek ning garnisoni arestimaja. Samuti organiseerib ta kõik iseseisvuspäeva ja võidupüha auks korraldatavad kaitsejõudude paraadid ja vastutab nende eest.
Luks võib kohtuotsuse kümne päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtusse edasi kaevata.
