Kohus: kriminaalkorras karistatul peaks olema võimalik relvaluba taotleda
Praegu kehtiv relvaseadus ei võimalda relvaluba selle kehtivuse lõppemisel vahetada ühelgi kriminaalkorras karistatud isikul. Seaduse rakendajal puudub seega igasugune võimalus kaalutlusõiguseks.
Halduskohtusse pöördus isik, kellele väljastati 2008. aasta augustis relvaluba kehtivusega kuni eelmise aasta novembri keskpaigani. 2011. aasta augustis jõustus kaebaja suhtes kohtuotsus, millega ta tunnistati süüdi grupiviisilises rahapesus ja kelmuses ning valeandmete esitamises. Eelmise aasta augustis esitas ta politsei- ja piirivalveametile avalduse oma relvaloa vahetamiseks seoses viimase kehtivustähtaja lõppemisega. Politsei aga ei väljastanud talle uut relvaluba, kuna kehtiv relvaseadus ei võimalda kriminaalkorras karistatud isiku relvaluba vahetada. Kaebaja taotles politsei otsuse tühistamist ja tema taotluse uuesti läbi vaatamist.
Kohus rahuldas kaebaja taotluse ning antud asi edastatakse riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks.
Kohus leidis, et kriminaalkorras karistamise fakt iseenesest ei tähenda seda, et isik ohustab teiste isikute elu ja tervist. Nimetatud faktist ei nähtu isikule süüks arvatud kuriteo asjaolusid ega karistatu isikuomadusi.
Kuna vaidlustatud otsus võtab kaebajalt täielikult võimaluse kasutada relva jahipidamiseks ja turvalisuse tagamiseks, riivab see kohtu hinnangul intensiivselt tema põhiseaduslikku õigust vabale eneseteostustele. Relvaloa tähtaja möödumisel peab politseil olema õigus ja võimalus kaaluda toimepandud tegu ja süüdimõistetu isikuomadusi.
Riigikohus on oma varasemate otsustega eelnevalt põhiseadusega vastuolus olevaks juba tunnistanud relvaseaduse sätted, mis varem ei võimaldanud politseil relvaloa kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel arvestada kahtlustatava, süüdistatava või kriminaalkorras karistatud isikuga ning talle etteheidetava või tema toimepandud teo asjaoludega.
Kohtuotsus on vaidlustatav 30 päeva jooksul.
