Kohtutäiturid peaksid vaatama ka rahvastikuregistrit

Justiitsministeeriumi seisukoha järgi on kohase täitemenetluse läbiviimiseks vajalik, et täitur kontrolliks menetluse alustamisel ka rahvastikuregistri andmeid.

Justiitsministeeriumi nõuniku Kaisa Summeli sõnul ei kuulu pärandvara hulka sellised pärandaja õigused ja kohustused, mis seaduse järgi või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga, teatas ministeerium.

„Sellisteks kohustusteks on näiteks ülalpidamiskohustuse täitmise jätkamine või ka isikule kiiruse ületamise eest määratud rahatrahv,“ selgitas Summel. „Nii ei ole liikluseeskirjade rikkumise eest määratud trahvi võimalik pärijalt sisse nõuda.“

Summel rõhutab, et seetõttu peaks hoolas täitur alati kontrollima rahvastikuregistrist võlgniku isikuandmeid. „Selleks, et vältida täitemenetluse õigustamatut alustamist, peab ta välja selgitama, kas inimene on ikka elus ja sellest tulenevalt, kas nõue on oma olemuse tõttu üldse täidetav.“

Summeli kinnitusel võib aga täitemenetluse läbi viia juhul, kui lahkunud võlgnik on näiteks jätnud maksmata hüpoteegiga tagatud laenu.

„Üldiseks reegliks on seejuures, et kui täitemenetlust ei ole jõutud enne võlgniku surma alustada, siis võib täitemenetlust alustada ja läbi viia ainult võlgniku pärandvara suhtes, ehk siis antud näite korral pärandaja omandis olnud hüpoteegiga koormatud kinnistu suhtes,“ ütles Summel.

Oluline on ka rõhutada, et uue pärimisseaduse kohaselt ei hakka tähtaeg pärandist loobumiseks kulgema mitte isiku surmast ega sellest teadasaamisest, vaid pärimisõigusest teada saamisest. Lisaks annab uus seadus erinevalt kehtivast seadusest pärijale võimaluse kaitsta ennast ka pärast pärandi vastuvõtmist ilmnenud pärandaja võlgade eest. Kui praegu on pärijal võimalus nõuda pärandi inventuuri ainult koos pärandi vastuvõtmise avaldusega, siis uue seaduse kohaselt on see võimalik ka hiljem.