Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (KRAPS) kuni 1. märtsini 2018 kehtinud kohtunike ametipalkade arvutamise regulatsiooni, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile.

"Kaebuse esitanud kohtunikud on seisukohal, et nimetatud seaduse alusel ametipalga indekseerimine peaks tähendama seda, et igal aastal võetakse indeksiga läbi korrutamisel aluseks eelmise aasta ametipalk ning sellega tagatakse, et kohtunike ametipalk käiks kaasas elukalliduse ja üldise palgataseme tõusuga," märkis Talvik.

Justiitsministeeriumi sõnul tähendab indekseerimine seda, et igal aastal võetakse indeksiga läbikorrutamisel aluseks üks ja sama arv, mille tulemusel ametipalk kõigub aastate lõikes vähesel määral üles- ja allapoole, kuid suures plaanis seisab paigal.

Viimasele seisukohale asusid ka halduskohus ja ringkonnakohus. Riigikohtul tuleb nüüd selles küsimuses luua õiguslik selgus," ütles Talvik.

Samas kohtuasjas on algatanud Tartu ringkonnakohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, mille kohta riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi lahendi mais.

Riigikohus kinnitab oma 8. mai otsuses, et riigiteenijate ametipalkade seadus, mis võimaldab vähendada kohtunike palka, ei ole põhiseadusega vastuolus.

Samas ei tühistanud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend halduskohtu ja ringkonnakohtu varasemaid otsuseid, vaid andis üksnes hinnangu ametipalkade seaduse põhiseadusele vastavuse osas.

Tartu maakohtu esimees määras 2016. aasta 25. juuli käskkirjaga kohtunike ametipalgaks 3437,46 eurot kuus.

Kohtunikud ei olnud sellega rahul ja esitasid Tartu halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Tartu maakohtu esimehe käskkirja ja kohustada maakohtu esimeest kinnitama nende ametipalgaks 3502,77 eurot kuus.

Riigikohtusse jõudnud kaebuste arutamine jätkub halduskolleegiumis.