Kõre sõnul polnud vangla juhtkonnal põhjust seada takistusi Truu ennetähtaegsele vabanemisele, kuna endine kohtunik pidas ennast vanglas korralikult üleval, tal on pärast vabanemist kindel elukoht ja pensioni näol ka sissetulek.

“Truu hoidis vanglas rohkem omaette ja luges palju raamatuid. Tööd Truu vangistuse ajal ei teinud,” ütles Kõre BNS-ile.

Tema sõnul läheb Truu taotlus nüüd Tartu maakohtusse, mis peab langetama lõpliku otsuse süüdimõistetu tingimisi vabadusse lubamise suhtes.

Tallinna linnakohus mõistis Ain Truu mullu 24. märtsil süüdi altkäemaksu võtmises ning isikult ebaseaduslikus vabaduse võtmises ning mõistis Truule kaks aastat vangistust.

Kaitsepolitsei süüdistuse järgi koostas Truu 2001. aasta kevadel ühes tema menetluses olnud kohtuasjas eelneval kokkuleppel kohtualusega süüdistatavale soodsa kohtuotsuse, saades selle eest kohtualuselt hiljem altkäemaksu.

Teised pistise võtmised leidsid aset 2002. aasta juulis ja septembris, kui kohtunik võttis ühelt süüdimõistetult altkäemaksu oma menetluses olnud kohtuasjas tehtud otsuse eest.

Süüdistus käsitleb ka 2002. aasta juunis toimunut, kus Truu võttis ebaseaduslikult vabaduse isikult, kelle kohtunik oli kutsunud eelnevalt oma koju külla. Truu ohvriks langenud noormees oli olnud eelnevalt kohtualune Truu menetluses olnud kohtuasjas.

President Arnold Rüütel kirjutas 2002. aasta novembris alla otsusele võtta Truult puutumatus ja andis nõusoleku tema kriminaalvastutusele võtmiseks. Eelnevalt oli Truult kohtuniku immuniteedi äravõtmise heaks kiitnud ka riigikohtu üldkogu.

Vastavalt seadusele saab esimese või teise astme kohtunikku võtta kriminaalvastutusele ainult presidendi nõusolekul. Esimese või teise astme kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise kohta teeb presidendile ettepaneku riigikohtu üldkogu. Riigikohtu üldkogu sai presidendile sellise ettepaneku teha riigi peaprokuröri taotluse alusel.