Milliselt lasteaialt olete raha ära võtnud, et rahastada massimeediat, mis reklaamib valitsevat linnavõimu?

Tuletan meelde: meie linna nimi on Kohtla-Järve, mitte Tallinn. Televisiooni ja ajalehe peale ei kulu üldse linna raha. Aga kui me räägime lasteaedadest, siis sel aastal on rahastamine väiksem kui tavaliselt, aga see on riiklik probleem ning selle põhjused on selged.

Kas kolm nädalat enne 1. septemnbrit on koolide ja lasteaedade remondid lõppenud?

Ei ole, aga lähenevad lõpule. 1. septembriks peaks olema lõppenud kõik remonttööd, mida linn planeerinud on.

Palju on linnas lasteaedu?

Viisteist. Üks nendest on eralasteaed.

Mõned linnakodanikud väidavad, et linnal on „lemmik“lasteaedu, millele antakse rohkem raha kui testele, kes seda enam vajavad. Näiteks praktiliselt teineteise vastas olevad lasteaiad, „Kirju-Mirju“ ja „Mudilane.“ Esimeses tehti elegantne euroremont, teisel aga fassaad laguneb. Miks selline vaheltegemine?

„Lemmikutest“ räägivad ebakompetentsed inimesed. „Kirju-Mirju“ remonditi Euroopa Liidu rahadega. Teistele lasteaedadele seda raha kulutada ei saanud.

Kui rääkida üldises plaanis, siis jah, elu on läinud tagasihoidlikumaks, elama peab võimaluste kohaselt, aga meie lasteaiad ei ole vaesuses, kuigi raha teenivad nad vähem kui Eesti teistes suurtes linnades — Tartus, Pärnus, Tallinnas.

Kaks lasteaeda meie linnas on mõeldud terviseprobleemidega lastele. Mis kõige tähtsam, kohamuret meie lasteaedadesse saamisel, pole. Oluline on esitada avaldus õigeaegselt. Mõned vanemad teevad seda koheselt pärast lapse sündi ning mitmesse lasteaeda. Võib juhtuda, et alati ei õnnestu saada last kodu kõrvale lasteaeda, kuid kohata ei jää ükski laps.