"Esmaspäeva õhtul hakkas mul halb: pea oli paks ja kumises, süda oli paha, külm higi ja oli tunne, et kohe minestan. Helistasin numbril 112 ja kutsusin kiirabi. Põen astmat ja sellest ka teatasin. Operaator kuulas mind ja vastas, et kutse on edastatud ja kiirabi tuleb. See oli kell 20.32," meenutas naine.

"Aeg läks, aga kiirabi ei tulnud ega tulnud. Helistasin uuesti numbril 112 kell 21.46(!), et mul on ikkagi halb ja kas kiirabi tuleb? Sain vastuse, et ju siis väljakutseid on palju ja küll kiirabi ka kohale jõuab," sõnas naine. "Kui kiirabi kohale jõudis, olin šokeeritud sellest, kui aeglaselt, kuhugi kiirustamata kiirabibrigaad trepikoja suunas astus. Palvetele natuke kiiremini liikuda, ei reageerinud keegi!"

"Vahepeal, oodates kiirabi, hakkas paha minu 73-aastasel emal, kes on suhkruhaige, tal on südameprobleemid ja põeb ka kõrgvererõhutõbe. Rääkisime oma halvast enesetundest ja vastu laiutas täielik ükskõiksus – ei tuntud huvi ei meie tervise suhtes ega küsitud, kas põeme mingeid haigusi, mitte midagi," on naine kiirabi suhtumises pettunud.

"Emal mõõdeti vererõhku ja pakuti mingeid rahustavaid tilku (nii ütles naine kiirabibrigaadist). Palusin ka enda vererõhku mõõta, sest tundsin end endiselt kole pahasti. Vererõhk oli 200/100. Seepeale anti ka minule samad tilgad ja brigaad astus lihtsalt minema – huvi tundmata, kas mul on veel kaebusi, kas rohi mõjus. Täielik ükskõiksus!" kurtis naine.

"Meedik mainis moka otsast, et halvas majas elate," sõnas naine, kellele jäi märkus arusaamatuks. "Ma olen Eesti kodanik, korralik inimene, maksumaksja – ja selline arstiabi? Varem elasin Võrus – seal on kõik hoopis teisiti – kiirabi tuleb kiiresti, brigaadid käituvad äärmiselt korrektselt. Kuidas on see võimalik meie riigis, et teatud maakonnas on selline arstiabi?" küsis pettunud naine.

"Kõige kurvem on see – nagu sain aru siinsete kauaaegsete elanikega vesteldes –, et sellised asjad ei ole sugugi üksikud. Seda on ka varem tihti juhtunud. Ainult inimesed vaikivad, ütlevad, et kui hakkad pahandama, kes teab, kas pärast see kiirabi üldse enam tuleb."

Padriku sõnul oli helistaja arvamusel, et Eesti piires peab kiirabi kohale jõudma 20 minutiga. Tegelikult oli kiirabi väljasaatmiseks kaks tundi.

Häirekeskuse pressiesindaja Jaana Padriku sõnul helistas naine häirekeskusesse kolm korda: esimene kõne katkes, ilma et keegi oleks jõudnud midagi öelda. Teise kõne põhjal registreeris häirekeskus väljakutse märkides selle prioriteediks B, mis tähendab, et abivajaja seisund ei ole erakorraline ja kiirabi tuleb välja saata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

"Kolmas kõne laekus samalt numbrilt kell 21.46 helistajalt, kes uuris, kus on kiirabi, mis kutsuti tund aega varem. Helistaja oli arvamusel, et Eesti piires peab kiirabi kohale jõudma 20 minutiga," ütles Padrik, kelle sõnul selgitas päästekorraldaja helistajale, et kutseid on palju, kuid abi saadetakse esimesel võimalusel.

ASi Karell Kiirabi kiirabiteenuse juht Ave Põlluaas ütles Delfile, et brigaad sai häirekeskuselt väljasõidukorralduse kohe pärast eelmiselt kutselt vabanemist kell 21.49 ehk kolm minutit pärast naise teist kõnet. "Kohe pärast väljakutse saamist võttis auto suuna patsiendi juurde. Kiirabibrigaad jõudis kohale kell 21.54 – seega jõuti kohale viie minutiga," sõnas Põlluaas.

Padrik kinnitas, et eelneva tunni jooksul olid kiirabibrigaadid hõivatud, häirekeskus andis väljasõidukorralduse esimesele vabanenud brigaadile kell 21.49 ja brigaad jõudis kohale viis minutit hiljem.

Kiirabibrigaad jõudis pärast korralduse saamist patsiendini viie minutiga, mis on tavapärasest ja ka nõutavast tunduvalt lühem aeg.
AS Karell Kiirabi juhatuse liige Ave Põlluaas

"Kiirabile avas trepikoja uksed naine, kes viis kiirabi korterisse (4. korrus). Trepist üles minnes naine mingeid kaebusi ei esitanud. Korterisse jõudmisel nägi brigaad diivanil lebavat eakat naist. Brigaadi küsimusele, mis juhtus, vastas brigaadi vastu võtnud naine, et tema emal on halb. Ema ütles, et neil oli olnud raske päev seoses uude kohta kolimisega."

Põlluaasa sõnul jäigi brigaadil esialgu mulje, et kiirabi kutsuti eakamale naisele. "Brigaad teostas eaka naise ülevaatuse, mõõtis vererõhku ja osutas talle abi," sõnas Põlluaas. "Seejärel palus abi ka tütar, kes vaadati samuti üle ja mõõdeti vererõhk ning ka temale osutati abi."

Kui kiirabi kutsunud naise sõnul kommenteeris üks tohtreist maja, kuhu on kolitud, siis meedikud mäletavad seda teisiti. "Brigaadiliikmete seletuste kohaselt kurtis patsient, et nad on kolinud halba majja ja ei ole rahul. Kiirabibrigaadi liikmed sellel teemal oma arvamust ei avaldanud," kinnitas Põlluaas.

"Tagantjärele on raske hinnata, mida küsiti ja mis hääletooniga. Praktika on näidanud, et see, mida üks patsient loeb hoolivaks suhtumiseks, on teise patsiendi arvates hoolimatu. Kogenud meedik saab mitmeid patsiendi näitajaid kontrollida ilma sellest patsienti teavitamata (esmased neuroloogilised leiud, hingamise sagedus jmt)," märkis Põlluaas.

Põlluaas lisas, et brigaadiliikmete selgituste kohaselt läks koostöö patsientidega kutse käigus ladusalt ja sujuvalt ning patsiendid pretensioone ei esitanud.

Kui kiiresti peab kiirabi appi jõudma?

Kiirabikutsetel on abivajaja seisundist lähtuvalt neli prioriteeti, millest sõltub ka abi väljasaatmise kiirus. Maksimaalselt võib kiirabi väljasaatmine toimuda kahe tunni jooksul.

"Häirekeskus annab väljasõidukorralduse alati esimesel võimalusel esimesele vabale ja lähimale või kõige kiiremini kohalejõudvale brigaadile. Kui aga kõik kiirabid on hõivatud, siis arvestatakse kindlasti abivajaja seisundist tulenevat prioriteeti, samuti võimalikku ohtu kiireks muutuseks jm. Samasuguse prioriteediga sündmuste puhul saadetakse näiteks abi alati enne lapsele kui täiskasvanule," selgitas Jaana Padrik.

A- ehk alfa-prioriteediga väljakutse

Abivajaja seisund ei ole erakorraline, tema seisund on stabiilne ja puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul. Kui abivajaja asub avalikus kohas ja samal ajal ei ole kõrgema prioriteediga väljakutseid, siis saadetakse brigaad välja esimesel võimalusel. Abivajajale soovitatakse võimalusel pöördumist perearsti poole.

B- ehk bravo-prioriteediga väljakutse

Abivajaja seisund ei ole erakorraline ja puudub oht abivajaja elule või meditsiiniteade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kui samaaegselt ei ole D- ega C-prioriteediga väljakutseid, saadetakse kiirabibrigaad välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

C- ehk charlie-prioriteediga väljakutse

Abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaad tuleb välja saata nelja minuti jooksul. Vaba brigaadi puudumisel peab päästekorraldaja või valvearst katkestama varasema A- või B-prioriteediga kutse täitmise.

D- ehk delta-prioriteediga väljakutse

Kui abivajaja seisund on eluohtlik, siis saab väljakutse prioriteedi D (delta) ja kiirabibrigaad tuleb välja saata ühe minuti jooksul. Vaba brigaadi puudumisel peab päästekorraldaja või valvearst katkestama varasema A- või B-prioriteediga väljakutse täitmise.

Liitu uudiskirjaga