Looma hülgamisest sügavalt nördinud mees asus kohe välja selgitama, kes peaks kodutut aitama, kuid esimesel õhtul tal sellele küsimusele vastust saada ei õnnestunud, kirjutab Sakala.

Ehkki Otto Leesmäe peetav loomade varjupaik asub krantsikese leidmise kohast vaid mõnesaja meetri kaugusel, ei hakanud Oper sinna minema, sest tema teada Leesmäel Pärsti valla kodutute loomadega tegelemiseks lepingut pole.

Seetõttu helistas Oper loomakaitse seltsi aktivistile Triinu Priksile, kes kuulub Viljandi lähedale Tümale loomade varjupaika rajava mittetulundusühingu juhatusse.

“Tema küsis aga, et miks ma ei vii koera Leesmäe varjupaika, kui see on kohe kõrval,” oli Oper abita jäämises pettunud.

Triinu Priks nentis, et kuna mitte ainsalgi Viljandimaa omavalitsusel peale Viljandi linna ei ole hulkuvate või hüljatud loomadega tegelemiseks ühegi töövõtjaga lepingut sõlmitud, on Operi olukorda sattunud inimesel tõepoolest raske leida kohta, kuhu mure lahendamiseks pöörduda.

Priksi ütlemist mööda on hulkuvate loomade püüdmine ja nende eest hoolitsemine pandud valitsuse määrusega omavalitsuste õlule, kuid et riik ei ole selleks eraldi summat ette näinud, eelistab enamik valdu ja linnu teemat ignoreerida.