Kodussünnitajad jagavad kogemusi

 (56)
Vastsündinu
Postimees/Scanpix

Laupäeval kogunevad Pärnumaal kodus lapse ilmale toonud naised koos peredega, et omavahel ning teistele asjast huvitatutele kõnelda kõigil koduseid sünnitusi puudutavatel teemadel.

Kodussünnitajad saavad kokku neljandat korda. Ürituse “peaesinejaiks” ongi viimase aasta jooksul kodus sünnitanud naised. Osalevad ka kodussünnitusi vastu võtnud ämmaemandad.

“Naisel on alati vabadus valida koju jäämise ja haiglasse pöördumise vahel,” leiab ürituse peakorraldaja, kuue lapse ema Merje Luuk. “Tema vaist on see, mis peaks ütlema, kas abi on vajalik.” Kolm nooremat last kodus ilmale toonud Luugi sõnul ei viita kodussünnituse turvalisuse kohta tehtud uuringud kuidagi sellele, et haigla oleks terve naise lapse elu alguseks turvalisem paik kui kodu.

“Kodune sünnitus ei erine põhimõtteliselt millegi poolest mõnes muus kohas sünnitamisest,” sõnab Luuk. “Ikka sünnitab naine ja ikka sünnib laps sellestsamast kohast, kust ta on sündinud aegade algusest peale.”

Viimastel aastatel on planeeritud kodussünnituste arv hüppeliselt kasvanud. Paari aasta taguse nelja-viie sünnituse kohta tuli näiteks aastal 2004 13 ja 2005. aastal (juuli seisuga) juba 16 kodussünnitust. Sel aastal sai viis kodussünnitust teoks ilma ämmaemandata.

Eestis pole kodus sünnitamine keelatud, ent sellekohaseid seadusi pole olemas. Ämmaemandate litsents lubab neil seni ametlikult tegutseda vaid meditsiiniasutuse territooriumil. Siiski ei tee riik enam kodus sündinud lastele isikukoodi saamisel takistusi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare