Koalitsiooni kärpekava endiselt õhumulle täis
Statistikute sõnul pole neil sellise tehingu hindamiseks konkreetset juhist, kuid arvamuse saab anda analoogiat kasutades. „Tehingu kirjeldamiseks on võimalik leida analoogiaid riigi raha siirdamisest äriettevõtetesse rahaliste või mitterahaliste sissemaksetena,” öeldakse seal.
Aktsiate riigistamise kohta aga lisatakse koguni allajoonitud seisukoht: „Kapitali väljavõtmist kajastatakse finantseerimistehinguna; tehingul puudub mõju valitsemissektori tuludele ja kuludele ning seeläbi sektori tasakaalule.”
See seisukoht aga tähendab, et praegu kärpekavasse kirjutatud Arengufondi ümberkorraldamisest loodetav 325 miljoni suurune positiivse märgiga tulu on tegelikult tühine õhk. Kaheksamiljardilisest paketist jääb selle tehingu mittearvestamisel kokkuhoidu järele vaid napilt 7,7 miljardit. Samal ajal on kõik koalitsioonipartnerid avalikkuse ees rõhutanud kaheksa miljardi krooni suuruse reaalse kokkuhoiu vajalikkust.
Huvitaval kombel aga keeldus ühe kärpekava põhiautori, rahandusminister Ivari Padari haldusalasse kuuluv statistikaamet eile Päevalehe konkreetse küsimuse peale sama seisukohta avalikult väljendamast. „Statistikaametil ei ole selles küsimuses ametlikku seisukohta, sest selle saame võtta alles siis, kui tehing on toimunud ning kõik tehingu asjaolud selgunud,” teatas ameti pressiesindaja Anu Ots.
Vaatamata sellele, et rahandusministeeriumi eelarvekärpijad said statistikaametilt juba rohkem kui nädala eest hinnangu Telekomi aktsiate tehingu mõttetuse kohta, jätkas ministeerium veel eilegi vastupidise väitmist. „Lisaeelarve koostamisel on arvestatud, et Eesti Telekomi aktsiate Arengufondilt riigile tagasivõtmine kajastub valitsussektori tuluna ehk eelarvepositsiooni parandava tehinguna,” teatas eile rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman.
Päevaleht palus endisel rahandusministril Taavi Veskimäel hinnata, kas valitsuse kärpepaketis on lisaks Telekomi aktsiate tõstmisele veel kaheldavaid kokkuhoiukohti. „Ennustan, et kui aasta lõpus võtame ette riigieelarve täitmise aruande, siis samadel ridadel olev kokkuhoid on umbes miljard krooni väiksem täna näidatavast,” arvas Veskimägi. „6,7 miljardi kroonine reaalne kärbe ei ole piisav hoidmaks valitsussektori eelarvet 3% defitsiidi kriteeriumi piires.”
„Ka teiste valitsussektori osiste positsiooni hindamisel on valitsus pannud sügisel võssa, näiteks omavalitsuste konsolideeritud defitsiidi allahindamisel. Antud kärbetes ei ole KOV-ide defitsiidi vähendamist mitte miinus 500 miljonit, vaid pluss 300 miljonit.”
