Hetkel riigikogus menetluses oleva ühistranspordiseaduse eelnõu kohaselt nähakse ühe võimalusena tarbijate kaitse suurendamiseks valla- või linnavolikogule antud õigus kehtestada sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu kõrgeim lubatav määr taksoveol.

„Enim pöördumisi tarbijakaitseametile taksovedu korraldavate ettevõtjate suhtes on olnud taksohindadest ja teenusekvaliteedist tulenevalt. Näiteks on taksoarve kujunenud oodatust oluliselt suuremaks, sealjuures ei ole taksojuht osanud välja tuua, kuidas arve selliseks kujunes. Enamasti tekitab tarbijates küsimusi ajatariifi maksumuse suurus,“ ütles Delfile Kadri Paul tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonnast.

„Teenusekvaliteedi puhul väljendatakse nördimust enamasti taksode seisukorra ja taksojuhi ebaviisaka klienditeeninduse üle,“ lisas ta.

Juhtudel, kus tarbijakaitseameti poole on pöördutud sooviga saada selgitust taksoarve või selle arvutamise aluseks olevate asjaolude kohta, on amet edastanud taksovedu korraldanud ettevõtjale vastavasisulise selgitusnõude, kuid tagantjärele on arvet ja arve suurust väga keeruline vaidlustada, sest arve tasumist vastavalt taksojuhi sõidu lõppedes antud kviitungile võib lugeda arvega (sealhulgas arve suurusega) nõustumiseks.

Seega soovitab tarbijakaitseamet teenuse eest tasumisele kuuluva arvega tutvuda enne arve tasumist ning ebaselguse tekkimisel täpsustada kerkinud küsimusi kohe ka taksojuhiga. Tarbijal on õigus saada kauplejalt teavet muu hulgas nii teenuse enda kui ka teenuse hinna arvutamise aluste kohta.

Hinnakirja valgusfoor

Ühistranspordiseaduse eelnõu paneb ette teisigi muudatusi. Näiteks võib valla- või linnavalitsus kehtestada teenuste hinnakirja vormi.

Seejuures on keelatud mis tahes üksiku teenuse hinna eraldi esiletõstmine, kui see võib sõitjat eksitada. See võimaldab tagada ühesuguste hinnakirjade olemasolu ja välistada näiteks suure kirjaga odava kilomeetrihinna väljatoomise ning samas väikese kirjaga ülikõrge sõidu alustamise tasu märkimise, mis võib luua tarbijale väärettekujutuse tegelikust teenuse maksumusest.

Hinnakirja vorme võib olla mitu, st võib eristada vorme vastavalt sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu määrale.

Hinnakirjad võivad eristuda värvi poolest – kasutades näiteks valgusfoori värve, aga ka muul alusel. Näiteks võib hinnakirja vormi kehtestaja määratleda, et kuni üheeurose sõidukilomeetritasuga peab hinnakiri olema roheline, kuni kaheeurosega kollane ja üle selle punane. Siis saab sõitja kergesti eristada madalama ja kõrgema hinnaga taksosid.

Hea lugeja, kirjuta meile oma kogemustest taksosõiduga nii Eestis kui välismaal; ootame teie lugusid aadressile rahvahaal@delfi.ee.