„Mulle ütles hiljuti üks politseinik, et kui üks kuriteo tüüp on maailmas levinud ja sellest kogu meedia on rääkinud, siis ei ole iial küsimus, et kas, vaid millal see ka Eestis juhtub,“ rääkis Raag.

„Meedia on koolitulistamistest palju rääkinud ja see käitumistüüp on maailmas ja ka Eestis teada,“ lisas Raag.

Raagi hinnangul ei tähenda see seda, et mujal maailmas toimunud koolitulistamistest mitterääkimine oleks need Eestis ära hoidnud, pigem vastupidi.

„See, et sellest ei räägitaks, ei aitaks seda ära hoida. Minu meelest on viimase 10 aasta jooksul nii politsei kui Eesti laiem üldsus võimalike koolitulistamiste probleemiga päris palju tegelenud ning selles suhtes on selle tragöödiaga nii nagu paljude teistega. Kui ei oleks vahepealset diskussiooni ja mõttetööd olnud, siis oleks olnud oht, et koolitulistamine oleks Eestis juhtunud juba varem,“ arvas Raag.

„Iseenesest praktika on see, et kui selline traagiline sündmus on toimunud, siis mingisuguse perioodi vältel tihti eeldatakse, et ohtliku käitumismudeli tõenäosus on suurem, ning seejärel, kui midagi taolist kohe uuesti ei juhtu, siis osatakse seda vähem oodata,“ nentis Raag.

Raagi arvates ei tohiks kellelegi näpuga näidata ning ta ei soovi võtta politsei rolli, et öelda, mida tuleks teha, et koolitulistamisi tulevikus vältida, seda enam, et asjaolud on alles selgitamisel. Ühtlasi avaldas ta kaastunnet hukkunu omastele.

Mõnedes riikides on koolidesse paigaldatud metallidetektorid ja turvakontrollid, et relvade olemasolu tabada eos.

Raagi „Klassis“ kiusati keskkooliõpilast, kes otsustas kättemaksuks hankida relva ja tappa oma kiusajad. Film tekitas Eestis palju debatti, eriti naaberriigis Soomes toimunud koolitulistamiste taustal.

Täna, kella 13.55 ajal sai politsei teate, et Viljandi Paalalinna koolis on koolitunni ajal toimunud tulistamine, mille käigus sai surmavaid vigastusi kooli saksa keele õpetaja. Keegi teine vigastada ei saanud.

Politsei teatel on tulistaja kinni peetud ning kooliperele ega kellelegi teisele enam ohtu pole.