Kiviõli vene kooli direktor: on mõistlik varane keelekümblus lasteaias ja juba põhikoolis osa ainete õpetamine eesti keeles
Kiviõli Vene Kooli direktor Arne Piirimägi kaitses haridusminister Jevgeni Ossinovski soovi tõhustada venekeelsetes koolides eesti keele õpet juba põhikoolis.
"Esiteks ei ole minister Ossinovski kuskil rääkinud eesti keele õppimise nõude kaotamises - pigem ikka konkretiseerimisest. Viimase vajalikkusest räägivad selget keelt just teadusuuringud," kommenteeris Piirimägi.
"Teiseks, 40:60 reegli täpne jälgimine ei ole oluliselt parandanud gümnaasiumilõpetajate eesti keele eksamite sooritust. Õpilased ise on eelmise aasta kevadel toimunud töörühma koolivisiitide andmeil arvamusel, et eesti keelt mitte valdav õpetaja klassi ees ja keelt kesiselt valdav õpilane klassis ei suuda kuidagi tekitada olukorda, võimaldaks areneda sihtkeelsel vestlusel," lisas Piirimägi.
Sellise situatsiooni põhjus on tema sõnul tavaliselt 40:60 nõude koolipoolses täpses täitmises - vastutama pannakse seadusega fikseeritud reegel. Vajadusel ja võimalusel, kui oli eesti keelt vähemalt C1 tasemel valdava õpetaja, siis õpetati ka võõrkeeli eesti keeles, mis gümnaasiumis tundub üsna ebamõistlik.
"Oma esinemistes ja kohtumistel on minister pigem rõhutanud eesti keele oskuse nõuete karmistamist ja vastutuse viimist seaduselt reaalsele täitjale ehk kooli omanikule ja koolijuhile. Samas jäetakse neile vabad käed kasutamaks olemasolevat ressurssi eesmärkide saavutamiseks," selgitas Piirimägi.
"Vene põhikooli direktorina pean täna otsima ressursse - õpetajad ja ka raha - et meie kooli lõpetajate keeletase oleks lõpetamisel valdavalt B2. Puht eetilistel kaalutlustel ei pea ma õigeks jätta vene emakeelega peredest lapsi ilma oma emakeele ja kultuuriga tutvumise võimalustest. Seega on mõistlik nii varane või ka kahesuunaline keelekümblus lasteaias ja juba põhikoolis osa ainete või teemade õpetamine eesti keeles," selgitas Piirimägi.
Ossinovski venestamises süüdistajatele teatas Piirimägi, et Osssinovski lähenemine venekeelse hariduse tulevikule Eestis lähtub olemasolevast olukorrast teadusuuringute valguses ning pigem suurendab eesti keeles rääkimise kohustust nii alus- kui põhihariduses, et gümnaasiumis oleks keelte valik vabam ja võiks sõltuda kooli spetsiifikast.
