Kirurgid nõuavad topeltpalka

Tartu Kirurgide Selts soovitab kõigil Eesti kirurgidel nõuda endale põhipalgaks kahe keskmise palga suurust töötasu ning ka väärtus- ja tulemuspalka.

Seltsi juhatuse liikme Helmut Seepteri sõnul peab kirurg vähemalt kaks keskmist palka teenima. “Kirurgid peavad ennast paremini müüma, sest seni oleme seda teinud alla oma väärtuse,” lausus ta Eesti Päevalehele.

Seltsi sekretäri Andres Teini sõnul on nende idee, et kirurgidel oleks senisest korralikum põhipalk. “Aga igal kirurgil on erinev väärtus ja seda reguleeriksid lisatasud,” lisas ta.

Tartu kirurgid on valmis oma nõudmistega kuni streigini minema.

Möödunud suvel tõusis pärast haiglate ja arstide liidu palgaläbirääkimisi kõigi arstide miinimumtunnitasu 50 kroonini ehk 8300 kroonini kuus, millele tulevad üldjuhul juurde lisatasud.

Kuigi täpset arvestust arstide keskmiste tegelike töötasude kohta ei peeta, ulatuvad need eri andmeil vähemalt suurtes Tartu ja Tallinna haiglates 14 000 kroonini. Kirurgide töötasu on ka praegu teistest arstidest kuni neljandiku võrra kõrgem.

Tartu kirurgide ettepaneku kohaselt oleks senine arvatav keskmine palk edaspidi miinimumpalk ning sõltuvalt haiglast ning konkreetse arsti töö väärtusest lisanduks väärtustasu. “See võiks olla 20–30 protsenti põhipalgast,” lausus Helmut Seepter.

Tartu Ülikooli Kliinikumi üldkirurg-õppejõud Seepter selgitas, et kui vanemarst teenib praegu põhipalgana 10 500 krooni, siis see palk tõuseks ettepaneku järgi koos väärtustasuga umbes 18 000 kroonini.

Eesti Arstide Liidu president Andres Kork mõistis kirurgide soovi, kuid ei pidanud õigeks, et ühe eriala arstide või ka ainult arstide palku vaadataks eraldi õdede ja hooldajate omast.

“Teadvustamine, et Eesti arstide palgad peavad hakkama konkureerima teiste Euroopa riikide palkadega, on õige, aga samas peame mõistma, et me ei saa konkureerida rikaste riikide võimalustega,” lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Raul Talvik. “Väiksemad haiglad ei peaks sellisele palgatõusule vastu ja see viiks paari aastaga nende sulgemiseni.”

Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgia keskuse juhataja Andres Ellamaa märkis, et ei saa liituda nõudmisega, mis ei pea silmas kogu tervishoiusüsteemi. “Arst elab praegu ära, aga õdedel ja hooldajatel on väga raske toime tulla,” lisas ta.