"Sellised teemad, nagu surm, seksuaalsus, ksenofoobia, kerkivad mingil arenguetapil nagunii üles iga lapse teadvuses ja seletust või maandust saamata jäävad lapse hinges hirme ja stressi tekitama," ütles Vallik.

"Laps ju mõistab, et mahavaikimisest hoolimata on need asjad elus siiski olemas, ja mida puudulikumalt on maailm tema jaoks seletatud, seda suurem on ta ebaturvalisus selles," lisas kirjanik.

Soome lastekirjanduse instituudi poolt kokku pandud näitusel Lappeenranta maakonnaraamatukogus oli väljas mitmeid maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluvaid teoseid, mis eelnimetatud väga raskeid teemasid käsitlevad lastele väga mõistetavas ja neile olemuslikult tuttavate arhetüüpide kontekstis.

Vägivaldsed muinasjutud

Vallik rääkis, et arhetüüpidele tuginevate muinasjuttude kohta leiavad kirjanduse psühholoogilist mõju uurivad teadlased, et need on laste teadvuse ja psüühika arengule vägagi vajalikud — kuigi enamus neidsamu klassikalisi muinasjutte on oma detailides vägivaldsed.

"Probleem on ju selles, et tegelikult ei kasva meie lapsed maailmas, kus poleks olemas seksi, ülekohut või vägivalda," rääkis Vallik. "Kui hakkame maha salgama neid elu ilminguid, kasvab laps silmakirjalikkuses, ja seda tajuvad lapsed hästi."

Vallik leiab, et sellega koos kaotame laste usaldust ja jätame täitmata oma kohustuse kasvatada laps eluga mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt toime tulevaks.

"Ka kõige raskemaid teemasid annab lapsele selgitada rahulikult, hirme ja stressi maandades ning suurendades tema teadlikkust heast ja kurjast, mida elu kätkeb," on lastekirjanik veendunu. "Nii tekib ju ka oskus nende kahe vahel vahet teha, mis on inimese jaoks väga oluline."