Riigihalduse minister Jaak Aab ütles ERR-ile, et enne toetuse väljamaksmist tuleb siseministeeriumil ja rahandusministeeriumil sõlmida kirikutega toetuse kasutamise lepingud, milles muuhulgas lepitakse kokku toetuse sihtotstarve ja kasutustingimused.

"Õiguskantsler on seisukohal, et õigusselguse huvides on vaja üle vaadata õigusaktide omavaheline seos," lausus Aab.

Vabariigi valitsus täiendas detsembri keskpaigas oma määrust "Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine" õiguskantsleri hinnangul viisil, mis jätab üles kahtlused muudatuse õiguspärasuses.

"Seepärast asus õiguskantsler tehtud muudatust analüüsima ning on juba juhtinud valitsuse liikmete tähelepanu võimalikele probleemidele," ütles õiguskantskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts.

Minister Aab rõhutas, et see kõik ei tähenda, et kirikud jääks lubatud rahast ilma. "Raha kindlasti tuleb," kinnitas ta.

Määruse muutis omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korda omanike keskliidu ja muinsuskaitse seltsi ettepanekul.

Enne seda kehtinud määrus ei näinud ette reservfondi vahendite kasutamist kulude katmiseks omanikele tagastatud ehitismälestiste või sakraalehitiste korrashoiuks, säilitamiseks või taastamiseks.

Määrust täiendas valitsus viisil, et erastamisest laekuvat raha oleks võimalik kasutada ka eelnimetatud otstarvetel.

Valitsus otsustas detsembris eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kokku üle kaheksa miljoni euro.