Reimets ütles Delfile, et sotsiaalminister Taavi Rõivase pakutud finantseerimisskeem saab töötada ainult seal, kus üüriturg on piisavalt likviidne ja tootlus mõistlik, ehk ainult suuremates linnades.

"Suhteliselt suure tõenäosusega ei kataks ka siis saadav üüritulu hooldushaigla kulusid täies mahus, kuid on heaks lisaks näiteks pensionile," lausus Reimets.

Reimetsa sõnul on tänane üüritootlus Tallinnas neli kuni kuus protsenti. Ta tõi näiteks, et korteri üürile andmisel Tallinna "mägedel" võiks küsida 200 kuni 250 eurot kuus 1-toalise korteri eest ning 250 kuni 300 eurot 2-toalise korteri eest kuus.

Korraliku 2-toalise korteri eest Tallinna kesklinnas võiks küsida ligi 400 eurot kuus, kuid arvestada tuleks ka amortisatsiooni ning vakantsusega.

Reimets lisas, et tõstatub ka tulumaksu teema ning et väiksemates asulates ja külades üüriturgu praktiliselt ei eksisteeri.

Üürile andmisega kaasnevad ka kulud ja riskid

"Täna ei ole hooldust vajavate või vanade inimeste kinnisvara kuidagi paremini kaitstud nn puuküürnike või pahatahtlike inimeste eest," rääkis Reimets veel ühest riskist üüriturul.

"Kui üürnik ei maksa, saab teda elamispinnalt välja ainult kohtu kaudu ja sel juhul üürist tulevad rahavood katkevad ning vaidlus nõuab rahalist ja ajalist kulu," selgitas ta.

Reimetsa sõnul oleks üürimisest mõistlikum kinnisvara siiski müüa ja sellest hooldusteenust finantseerida. "Arvestada tuleks sellega, et väiksemates asulates võib kinnisvara turuhind olla selline, et sellest saab finantseerida hooldusteenust vaid paar aastat, halvemal juhul mõne kuu, kui sedagi," tõdes Reimets.

Eesti hooldushaiglates maksab üks hoolduspäev patsiendile enamasti kuni 20 eurot, mis tähendab ühes kuus umbes 600 euro suurust väljaminekut.

Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar arvutaski, kui kaua suudaks ta oma ema hooldamise eest maksta, kui selleks kasutataks ema kinnisvara müügist saadud tulu. Ta sai tulemuseks, et emal on siis suremiseks aega kolm aastat ja kuu.