Lennumasinate peamine ülesanne õppusel on mõjutada õppelahingu kulgu, rünnates lahingutegevuse piirkonnas maapealseid vägesid ja objekte. Peale ründamise teevad õhusõidukid õppusel ka vaatluslende, mitmesugust liiki õhutransporti ja meditsiinilist evakuatsiooni. Kesksel kohal on maa- ja õhuväe vahelise koostöö harjutamine.

Lisaks lennukitele ja kopteritele etendavad olulist rolli õppuse juhtstaabis tegutsevad õhuväe sideohvitserid ning maaväe üksuste juures õhuväe taktikalised tulejuhid, kes kontrollivad lennukeid ja koptereid õppuse lahingusituatsioonis. Kogu Kevadtormi lennutegevust planeerib ja juhib õhuväe staabi baasil formeeritud ja ööpäevaringselt tegutsev õhuväe juhtimiskeskus, mis omakorda allub õppuse Kevadtorm juhtstaabile.

Õppuste lennutegevuse toetamisse on haaratud kõik Ämari lennubaasi lennuvälja teenistused. Ämarist osalevad õppusel Poola ründelennukid SU-22 ja Eesti õppereaktiivlennukid L-39, kerged kopterid R-44 ja kerged transpordilennukid AN-2 koos pilootide ja tehnikutega. Praegu Balti riikide õhuturvet tagavad Prantsuse hävituslennukid Mirage F-1 osalevad samuti Kevadtormi tegevuses, opereerides Šiauliai lennubaasist Leedust. Kokku osaleb Kevadtormil kogu õppuse vältel kaksteist õhusõidukit.

"Kasu sellisest ühisõppusest on mitmekordne. Maaväe üksustel tekib palju realistlikum pilt tänapäevasest lahingukeskkonnast, kus reeglina võidab see pool, kes kontrollib õhuruumi," ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. "Poola õhuväe üksus saab harjutada siiret kodubaasist ning opereerimist uues keskkonnas. Eesti õhuväe jaoks on see võimalus harjutada liitlaste lennuvahendite opereerimise toetust."

9.-25. maini vältav Kevadtorm viiakse läbi peamiselt kaitseväe keskpolügooni aladel Kuusalu vallas ja Kadrina valla loodeosas. 21.-23. mail liiguvad üksused keskpolügoonilt läbi Tapa, Albu ja Aegviidu valla Anija valda. Õppus hõlmab ka Jõelähtme ja Raasiku valda ning Loksa ja Tallinna linna. Õppusel osalevad ka merevägi ning liitlaste üksused Ühendkuningriigist, Belgiast ja Lätist, Leedust ja Poolast.