"Meie ajateenijad oskavad oma erialaseid ülesandeid tasemel, mis võimaldab maastikku ja ajastust ära kasutades näidata väga kõrget lahinguvõimet," ütles kolonelleitnant Tõevere.

Ta avaldades ka lootust, et sõdurid oskavad kaitseväes saadud oskusi rakendada ka edasises elus. "Nad on nüüd kohanemisvõimelisemad, tunnetavad paremini oma piire ja võimeid ning eelkõige on neil nüüd oskus olla juht".

Õppusel "oma jõudusid" juhtinud 2. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Vahur Murulaiu sõnul oli seekordne Kevadtorm oluliseks sammuks edasi kaitseväe arengus. "Esmakordselt tegutses 2. jalaväebrigaadi staap koos allüksustega lahingutes, see on nähtav osa kaitseväe arengukavaga kaasnevatest reformidest," ütles Murulaid, kelle sõnul tegi 2. jalaväebrigaad arvestataval määral koostööd nende liitlastega, kes osalesid õppusel oma jõudude poolel.

"Kogu meie õhutoetus tuli poolakatelt, õhutulejuhid olid Lätist. Lisaks olid meil Belgia õhutõrjeüksus ning Taani pioneerid," selgitas ta. "Koostöö oli huvitav ja hariv mõlemale osapoolele."

2. jalaväebrigaadi ülem kiitis eriti õppusel osalenud ajateenijad ja reservväelasi. "Sel aastal oli meie vastasteks suured üksused. Sõdurid olid tublid ning pidasid neile peale pandud pidevale ja tugevale survele hästi vastu," ütles Murulaid.

15. mail alanud lahingutegevuse käigus hinnati ajateenijate jalaväepataljoni eri lahinguliikides reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutus pidevalt vastavalt tegevuse käigus kujunevale situatsioonile, kus mõlemad pooled pidid ära kasutama lahinguolukorrast tulenevaid võimalusi. Lisaks pataljoni tegevusele hinnati õppuse käigus eri tasandi staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel ning brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahingülesannete täitmisel.

Lõuna-Eestis korraldatud õppusel Kevadtorm/ Steadfast Javelin osales sel aastal 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast ning liitlasriikide sõdurit. Õppuse pidulik lõpetamine on homme 23. mail kell 11 Otepääl Tehvandi staadionil.