Kevadel peavad abituriendid sooritama kohustusliku matemaatikaeksami

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sel kevadel sooritada kitsa või laia ainekava matemaatika eksam, samuti tuleb teha eesti keele eksam, võõrkeeleeksam, üks koolieksam ja uurimustöö.

Matemaatikaeksameid on sellest aastast kaks: kitsa matemaatika ainekava (8 kursust) ja laia matemaatika ainekava (14 kursust) järgi koostatud. Mõlemas eksamis on võrdne arv ülesandeid: 12 ülesannet, esimeses osas seitse ja teises viis.

Abituriendid, kes kummagi matemaatikeksami sooritavad, on selleks valmistuda saanud kolm aastat: alates 2011/2012 õppeaastast viidi sisse kitsa ja laia ainekava eristus matemaatika gümnaasiumiõppes.

Õpilane võib vabalt valida, kumma eksami ta sooritab, sõltumata sellest, millise ainekava järgi ta on õppinud. "Need valikud on üksteisest sõltumatud. Kuigi õpilane on õppinud kitsast matemaatikat, võib ta teha laia eksami. Iseasi on see, kui head tulemust sealt oodata on," tõdes eksameid koostava SA Innove keskuse juhataja Andres Ääremaa.

Keeleeksamid rahvusvahelisemaks

Uurimistöid võis ühe eksami asemel kirjutada ka varem, kuid nüüd on see kohustuslik. Uurimustöö autoreid võib olla mitu ja juhendaja peab olema kooli töötaja, ehkki abiks saab võtta ka koolivälise juhendaja. Lisaks uurimustööle on võimalik sooritada ka praktiline töö, milleks võib olla näiteks koolikonverentsi organiseerimine või kunstiteos. Haridusministeeriumi sõnul tegid paljud tänavused lõpetajad uurimustöö ära juba 11. klassis ehk eelmisel kevadel.

Võõrkeeleeksamite puhul on süvenenud rahvusvaheliste keeleeksamite tunnustamine. See tähendab, et omal käel vähemalt B1 tasemel omandatud keeleeksamit võib arvestada ka riigieksamina. See on oluline näiteks neile, kes teavad, et soovivad välismaale ülikooli suunduda: nad saavad sooritada nõutud rahvusvahelise keeleeksami, mida arvestatakse ka nende  riigieksamina.

"Eelmisel aastal oli juba 204 abiturienti, kes asendasid oma keele riigieksami rahvusvahelise eksamiga inglise, saksa, prantsuse või vene keeles. Kõik on hästi kiiresti käivitunud," rõõmustas SA Innove keelekeskuse juhataja Kersti Sõstar.

Kõik võõrkeeleeksamid on nüüdsest tasemeeksamid, ka inglise keele riigieksam, mille sooritamisel saadakse B1 või B2 tase. "Võib valida klassikalise inglise keele riigieksami, mis on selline nagu vanasti, aga ainuke muudatus on see, et selle põhjal antakse kas B1 või B2 tunnistus," selgitas Sõstar. Samuti on võimalik valida Innove korraldatud riigieksamiga võrdsustatud prantsuse, saksa või vene keele eksam.

Oluline muudatus on toimunud ka riigieksami lävendi osas: see on kõigest üks punkt varasema 20 punkti asemel. "Eksamite üks eesmärk on ka pildistada situatsiooni koolides ja anda õpilastele, õpetajatele ja riigile tagasisisdet. Kui õpilane saab selle ühe punkti, otsustab kool, kas ta saab lõpetada," kommenteeris haridusministeeriumi nõunik Ain Tõnisson.

Riigieksamite valimise tähtaeg on 20. jaanuar.