Pärimisseadus muudab juurteni seni Eestis kogu aeg olnud pärimissüsteemi ja pärimise õiguslikke põhimõtteid ning loob täiesti uue olukorra, mille mõtestamiseks pole meil ei teadmisi ega kohtupraktikat, kirjutab Toivo Tootsen Kesknädalas.

Uue pärimisseaduse olulisim erinevus praegu kehtiva pärimisseadusega võrreldes on pärandvara vastuvõtmise süsteemi asendamine loobumissüsteemiga.

Senise korra kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija võtab pärandi vastu. Loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada sellekohast tahet. Uue seaduse kohaselt avaneb pärand pärijale pärandaja surmapäeval. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2009.

„Suur tänu“ Reformierakonnale — rikkuse asemel võib inimene enda teadmata nüüd pärida võlad, kirjutab ajaleht.

Pärandist loobumise aeg on kolm kuud pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest teadasaamisest. Kui selle aja jooksul pole loobutud, on pärand vastu võetud. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest aga enam loobuda. Nii võib mõnigi pärija endale kaela saada ka pärandaja kopsakad võlad.

Kui pärija elab kaugel, pole tal selle aja jooksul võimalik saada täit ülevaadet pärandaja varalisest seisust ja tema kohustustest. Ning kui pärija ei tea täpselt uue seaduse sisu ja olemust, võib ta ka selle kolmekuulise tähtaja mööda lasta.

Samuti ei ole Tovio Tootsen nõus sättega, mille järgi abikaasa ei ole pärija, kui pärandaja on alustanud tema vastu abielulahutust. Abielulahutuse algatamine ei tähenda veel seda, et see abielu olekski juba lahutatud.