Eelmisel aastal oli patrulle 93, ülemöödunud aastal 89. Tallinnas ja Harjumaal, kus pannakse toime umbes pool kogu registreeritud kuritegevusest on keskmine ööpäevane väljapanek 32 patrulli, Lõuna prefektuuris 23 ning Ida ja Lääne prefektuurides 17 patrulli. Üldjuhul on patrull Miilitsa sõnul kaheliikmeline, kuid näiteks välijuhid töötavad üksinda.

Lisaks patrullidele on prefektuurides veel valvegraafikuga töötavad inimesed, kuhu reeglina kuuluvad piirkonna, noorsoo- ja kriminaalpolitseinikud, kes kutsutakse välja spetsiifiliste sündmuste korral, aga neid saab kasutada ka reservina, kui patrullidele lisaks abijõude vaja.

Kuigi igal politseinikul on n.ö. kodujaoskond, ei piirne patrullide tegevuspiirkond ühe konstaablijaoskonna ega maakonna piiridega. Vajadusel on juhtimiskeskusel alati õigus saata väljakutsele appi teise maakonna patrulle ning samuti on võimalus kaasata teise prefektuuri patrulle. Haapsalu lastekodu põlengu korral kaasati Miilitsa sõnul näiteks Pärnu ja Lääne-Harju politseinikke.

"Väljakutsetele, kus ohus on kellegi elu või tervis, reageerib lähim patrull, sõltumata prefektuuri piiridest või patrulli tavapärasest tööliinist," selgitas Miilits.

Samuti on kõikidel politseiasutustel oma kokkukutsumiskavad, mida rakendatakse eriolukordades ning selle alusel kaasatakse juba ka sel ajal puhkavaid politseinikke.

Olulise reservina on ööpäevaringses valmisolekus märulipolitsei ehk korrakaitsepolitseiosakonna (KKPO) kiirreageerimistalitus. Need politseinikud käivad regulaarselt ka Eesti erinevates piirkondades patrullitööd tegemas, kus siis tegutsetakse kohalike politseinikega koostöös. Samal põhimõttel tegutseb ka KKPO liiklusüksus, mis käib liiklusjärelevalvet tegemas kõigis Eesti regioonides.

Oluliseks lisajõuks on Miilitsa sõnul ka abipolitseinikud, kes enamasti töötavad koos politseinikuga, teenindavad samuti väljakutseid ning osalevad avaliku korra tagamises.

Väljakutseid on ööpäevas keskmiselt 300-400. Samas tuleb silmas pidada, et näiteks teisipäeval on väljakutseid tunduvalt vähem, kui laupäeva õhtul, mis võib tõesti olla vabu patrulle vähem, kui väljakutseid. Siis saadetakse patrull esimeses järjekorras sinna, kus oht inimelule ja tervisele on suurem või on kuritegu parasjagu toimumas. Kõikide patrullide hõivatuse korral on võimalik ka politseinikud ka pooleliolevalt ent vähemohtlikult väljakutselt edasi suunata kiiret reageerimist vajavale sündmusele.

"Täna oleme olukorras, kus peame olemasolevaid jõude kasutama võimalikult paindlikult, et olla turvalisuse tagamisel tõhusad. Ööpäevaringselt ühe kaheliikmelise patrulli püsivalt välja panemiseks on vaja 12 ametnikku, keda reaalselt juurde värvata on väga keeruline," märkis Miilits.

Kindel eelis on aga see, et korrakaitseliste sündmuste lahendamisse saame täna kaasata ka piirivalve ja kriminaalpolitsei valdkonna ametnikke ja vastupidi.