Kuigi Eesti elaniku oodatav eluiga on 2010. aastal pikem kui kunagi varem, jääb see tunduvalt lühemaks kui enamikus Euroopa riikides. Nii 2008. kui ka 2009. aastal oli Eesti oodatav eluiga sünnimomendil EL 27 liikme seas 22. kohal, teatas statistikaamet oma blogis.

2010. aastal tõusis nii meeste kui ka naiste oodatav eluiga — vastavalt 70,6 ja 80,5 aastani. Naiste oodatav eluiga kasvas aastaga vähem (viis kuud) kui meestel (ligi kümme kuud). Meeste ja naiste oodatava eluea vahe langes alla kümne aasta, mis on viimase 20 aasta väikseim vahe. Samas on Eesti meeste ja naiste oodatava eluea vahe jätkuvalt Euroopa Liidu üks suurimaid. 2009. aastal jäi Eestist tahapoole Leedu, kus naised elasid meestest 11,2 aastat kauem.

Oodatava eluea jätkuva tõusu taga on langev suremus. 2010. aastal suri 291 inimest vähem, kui aasta varem. 291-st 80% moodustasid mehed, millega on põhjendatav meeste kiirem oodatava eluea tõus. Mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal langes alla aastaste laste suremus (2009. aastal suri 57 ja 2010. aastal 53). Oluline on, et viimaseid aastaid kestnud üldine õnnetuste, mürgistuste ja traumade tõttu hukkunute arv jätkas langust (neid surmajuhtumeid oli 2010. aastal 153 võrra vähem kui aasta varem) ning esialgu kardetud uppunute ja tulesurmade kasv ei mõjunud nii palju, et oodatava eluea tõus oleks pidurdunud.

Eesti-siseselt oli 2010. aastal oodatav eluiga pikim Tartumaal — 76,9 aastat. Oodatav eluiga on üle 76-aasta veel Valga, Viljandi, Saare, Pärnu, Jõgeva ja Harju maakonna elanikel. Teistest maakondadest mõnevõrra lühem keskmine oodatav eluiga on Ida-Virumaal (72,3 aastat).

Eestlaste ja mitte-eestlaste oodatava eluea vahe oli 2010. aastal ligi kolm aastat. Eestlaste oodatav eluiga oli 77 ja mitte-eestlastel 73,7 aastat. Mitte-eestlaste oodatava eluea tõus on olnud väiksem kui eestlastel. Viimase nelja aastaga on mitte-eestlaste oodatav eluiga pikenenud kaks aastat ja kolm kuud, eestlastel kolm aastat ja kuu.

Kui rääkida sellest, kas tervislikum on elada maal või linnas, siis linnaelanike (linnalised asulad) oodatav eluiga on veidi kõrgem. Linnaelanike oodatav eluiga on 76,1 aastat ning maaelanike (maa-asulad) 75,4. Selles võib määravaks olla arstiabi parem kättesaadavus linnas.

Kokkuvõttes saame öelda, et Eesti elaniku oodatav eluiga pikeneb ning tal on lootust elada vanemaks kui kunagi varem, samas jääb ta elu tunduvalt lühemaks kui enamikus Euroopa Liidu riikides.

Oodatav eluiga on mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutuks. 0 aasta vanuses — oodatav eluiga sünnimomendil.