Keskkonnavaldkonnas on kõige rohkem euroraha saanud Harjumaa ja Ida-Virumaa
Kokku on aastatel 2007-2013 keskkonnaprojektidele plaanitud 692 miljonit eurot, millest 584 miljonit on juba rahastamisotsustega kaetud.
"Eurotoetuste väljamaksmine kulgeb tempokalt, hoolimata sellest, et keskkonnaprojektid on sageli keerulised ja vajavad põhjalikku ettevalmistamist," rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Tema sõnul on 2012. ja 2013. aastal kõige intensiivsem ehitus käimas puhta joogivee projektidel.
"Puhta joogivee tagamisse ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisse investeerime kokku 425 miljonit eurot. Samuti panustame tõsiselt sellesse, et meie looduskaitsealad oleks ilusti hoitud ja külastajasõbralikud ning loodushariduse tase aina paraneks," selgitas Pentus-Rosimannus.
Maakondade lõikes on tänase seisuga kõige rohkem raha suunatud Harjumaale, kokku 152 miljonit eurot. Käimas on 45 projekti, nende hulgas Kiili, Saku, Harku kui ka Maardu veemajandusse investeerimine ja Lahemaa rahvuspargi taristu korrastamine.
Teise suure osatoetustest, 124 miljonit eurot, haarab endale Ida-Virumaa, mille keskkonnakaitse ja taastamine vajab erilist tähelepanu.
Üheks olulisemaks projektiks on Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete prügila sulgemine, mis vähendab õhu, pinna- ja põhjavee ning pinnase reostust.
Toetusraha jagub kõikidesse Eesti maakondadesse. Lääne-Virumaale on hetkeseisuga plaanitud 50, Pärnumaale 44, Tartumaale 32 ja Järvamaale 29 miljonit eurot.
Jõgeva maakonna 17 miljonit on jagatud eelkõige sealsete veeprojektide vahel, töös on aga näiteks ka Endla looduskaitseala taastamine. Valgamaale on praegu eraldatud 16 miljonit eurot, muu hulgas kogu maakonda hõlmavale veemajandusprojektile. Järgmisel aastal valmib aga ka Sangaste veskipaisu kalapääs.
Nii Viljandi- kui ka Raplamaa saavad keskkonnavaldkonna edendamiseks 13 miljonit. Viljandimaal toetatavate tegevuste hulgas on Soomaa rahvuspargis Raba tee rekonstrueerimine ning Õisu mõisapargi taastamine.
Raplamaa summas sisaldub kolm suurt projekti: Rapla, Järvakandi ja Kohila reoveekogumisalade ehitus; neist esimene on tänaseks edukalt lõpetatud. Põlvamaal panustatakse lisaks veeprojektidele Taevaskoja külastajasõbralikumaks muutmisse ning Leevijõe paisjärve korrastamisse, kokku suunatakse sellesse maakonda toetusi enam kui 8 miljoni eest.
Võrumaal on fookuses Võru valla ja linna veemajandus, mille korrastamine võtab endale lõviosa sealsest 9 miljonist toetusrahast.
Läänemaal ja saartel tehakse palju looduskaitse- ja hariduse vallas. Näiteks on töös ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalus, Saaremaa teadus- ja huvikooli keskkonnahariduskeskus ja Palade loodushariduskeskuse arendamine.
Läänemaale läheb kokku pea 7, Saaremaale 6 ja Hiiumaale ligi üks miljon eurot keskkonnaraha.
