Keskkonnaministeeriumi IT-juht: enamik teenuseid taastub tööpäeva lõpuks

 (83)
UPS-i akuploki põleng maa-ametis
UPS-i akuploki põleng maa-ametisFoto: Marko Arula

Keskkonnaministeeriumi IT-juht Marko Arula ütles enne kella 17 intervjuus Delfile, et enamik serveriruumis täna puhkenud tulekahju tõttu häiritud olnud keskkonnaministeeriumi haldusala e-teenuseid taastub täna tööpäeva lõpuks.

Milline on praegune hetkeseis keskkonnavaldkonna e-teenuste taastamise osas?

Hetkeseis on selline, et me olemasolevates serveriruumides saime jahutuse tööle, elektriasjad korda, praegu alustasime teenuste püstitõstmisega, suurema osa teenuseid saame tööpäeva lõpus kuidagiviisi tehtud. Mingisugune hulk jääb katki, nendega tegeleme siin õhtul ja öösel ja homme, need on mõned maa-ameti teenused, mida me ei saa kohe niisama lihtsalt käivitada, sest me peame sealt tulekahjuruumist üht-teist ümber tõstma.

Kas võib öelda, et planeerimisel on mingi viga tehtud, sest kui ühes serveriruumis puhkeb mingi väiksem põleng, siis kogu serveripark on kohe rivist väljas?

Me lülitasime ise need ülejäänud serverid välja nii-öelda turvameetmena, et meil ei ole vaja asjata jama juurde tekitada. Kahe serveriruumi vahel on ühendatud süsteemid – sama jahutussüsteem, ühendatud elektrisüsteem. Lihtsalt selle avarii likvideerimiseks oli vaja süsteem laiemalt välja lülitada.

Seda ma silmas peangi, et kas need süsteemid ei peaks olema eraldi, et poleks niimoodi, et kui ühes serveriruumis midagi juhtub, siis selle seotud ventilatsiooni ja elektrisüsteemi tõttu tuleb kogu serveripark välja lülitada?

Seotud lood:

Tegelikult on tegemist põhimõtteliselt ühe serveriruumiga, kus on eraldi sektsioonid. Ajaloolistel põhjustel on see niimoodi, et see on olnud kuidagi kaheks jagatud juba mingisugustest ammustest aegadest. Nüüd me teeme kahtlemata täiendavalt seal asja ümber, aga mingis mõttes me ei saa öelda, et meil oleks kaks sõltumatut serveriruumi.

Kas edaspidi on plaan luua see lahendus, et oleks dubleeritud süsteemid, et ei oleks niimoodi nagu täna, et sisuliselt kõik teenused lakkavad toimimast?

Kõik on raha taga. Teist nii suurt serverikeskust meie praegu ei ole võimelised kuidagi ehitama. Me kavandame mingisuguste teenuste üleviimist mingisugustesse pilvedesse või ka osaliselt.

Kui palju läheks maksma sellise dubleeriva serverisüsteemi rajamine?

Üks viisakas serveriruum, see on puusalt tulistada, aga miljon. Midagi seesugust.

Et kui eraldatakse täiendav raha, siis oleks ka võimalik saada see toimiv nii-öelda back-up lahendus?

Neid lahendusi on väga mitmesuguseid. Selles mõttes niimoodi lihtsalt ei saa öelda, et meil on ainult üks lahendus. Selleks, et tagada süsteemide turvalisus, peame me kõigepealt välja valima mingisugused teenused, mille jaoks üldse on vaja mingisugust dubleerimist, kui kiiresti on neid süsteeme üldse vaja taastada. See on niisugune riskijuhtimise küsimus, kus tuleb leida kompromiss vajaduste ja võimaluste vahel. Et kui kaua teenus võib maas olla.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare