Kui siseopositsionäärid ei lahkuks ja võtaksid hoopis üle Keskerakonna — mis on küll väga vaevaline, ent sihikindlusega siiski tehtav, oleks loomulikult esimesena vesi ahjus Savisaarel ning kohe tema järel teistel erakondadel. Ilmselgelt oleks Jüri Ratase või Kadri Simsoni Keskerakond teistele erakondadele kordi tülikam kui Edgar Savisaare Keskerakond. Sest kuigi keegi teine ei saaks nii palju hääli kui Savisaar, on selge, et paljud valijad, kes praegu Keskerakonna poolt ei hääleta, teeksid seda, kui seal poleks enam Savisaart.
Sellisel juhul ei saaks ka välistada, et kui Keskerakonna juhi vahetus toimuks õigel ajal, võtaksid riigis võimu hoopis sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Suure tõenäosusega on rahvas Ansipist ja Reformierakonnast väsinud.

Seetõttu oleks Keskerakonna siseopositsionääridel praegu kõige õigem selg sirgu ajada ning minema marssimise ja näiteks à la arengupartei moodustamise asemel hoopis erakond Savisaarelt kaaperdada. Kerge ei saaks see olema. Teisalt näitavad mõned arvud ja paljude erakonna mõtlevate liikmete meelsus muud. Mäletatavasti toetas augustis Keskerakonna kongressil Savisaare vastaskandidaati Jüri Ratast 41% saadikutest. Esmaspäeval oli Keskerakonna juhatuses Laaneti väljaviskamise vastu viis ning poolt üheksa inimest, erapooletuid oli kaks. See on märkimisväärne tulemus. Märgilise tähendusega on ka erakonna aseesimehe Enn Eesmaa põhjendused, miks tema hääletas väljaviskamise poolt — erakonna juhatuse otsus oli sisuliselt hääletamine Kalle Laaneti või Edgar Savisaare vahel — seda ennustas Eesti Päevaleht juba möödunud nädalal. Kuna aga uut, tõsiseltvõetavat esimeest ei paista, tuli langetada otsus pigem vana esimehe kui siseopositsiooni kuuluja kasuks.

Ilmselgelt pole suurim probleem aga selles, et tegelikkuses pole Keskerakonnal piisavalt tugevat alternatiivi Savisaare vastu, vaid hoopis selles, et pärast Laaneti väljaviskamist ja Ain Seppiku vabatahtlikku lahkumist — ning lahkuda kaaluvad veel paljud — jääbki revolutsioonivõimalus järjest väiksemaks. Karja juhi peost sööjad ju revolutsiooni ei korralda, selleks on vaja aktivisti. Sest Laanet üksi ei mängi mingisugust rolli, küll aga on ta sütik, millele võivad järgneda varingud.

Kuigi inimesed ei tahaks minna, ei jääks neil tõenäoliselt muud üle. Kui Laanetist sai Savisaar jagu, siis hiljemalt jaanipäevaks võtaks ta ette praegu säästetud ning mentor Kalev Kallo hooleks antud Rainer Vakra aga ka juhatuses Laaneti väljaviskamise vastu hääletanud Deniss Boroditši ja Aivar Riisalu. Tõenäoliselt ei antaks armu ka fraktsiooni liikmele Lembit Kaljuveele. On lihtne öelda, et võidelge edasi, ent Savisaar surubki sissid reaalselt vastu seina.

Simsoni suur pingutus

Omaette teema on, et väga suure vastutuse võttis nüüd ka keskfraktsiooni juht Kadri Simson, kes esmaspäeval erakonna juhatuses Laaneti väljaviskamise vastu hääletas. Simson kaitses kedagi, kes lõpuks siiski välja heideti teadmata, mis on selle tegelik lõpptulem. Ilmselt teavad vähesed, kui tohutult suure pingutusega on Simson fraktsioonis kogu seda asja alates möödunud kevadest koos hoidnud. Need manöövrid, mida Simson pidi tegema, olid meeletud. Kõik selle nimel, et erakond ühtsena koos püsiks ning säiliks ka piisav potentsiaal Edgari-järgseks ajastuks, ajaks. Ka esmaspäeval lähtus Simson eelkõige soovist säilitada riigikogus täiemahuline Keskerakonna fraktsioon.

Kuigi siseopositsioon tahaks jääda ning Savisaar kohalt kangutada, näevad nad, et see ei õnnestuks nii pea. Ka sellist olukorda ei laseks Savisaar enam eales sündida nagu möödunud aasta augustis toimunud kongressil — kui Savisaar oleks reaalselt uskunud, et Ratas tõesti tuleb ja kandideeribki tema vastu, oleks ta poisi juba ammu kõrvaldanud.

Ratas pole mingi soosik

Muide, siseopositsioon on siiani täiesti veendunud, et Ratas oleks esimehe valimised võitnud, kui delegaatide valimine oleks olnud aus.
Avalikkusele on praegu jäetud aga vale mulje, justkui oleks Ratas riigikogu aseesimehe kohale Savisaare soositud kandidaat. See on bluff, sest Ratasel on hääled koos isegi siis, kui ta täna teataks, et tuleb Keskerakonnast ära.

Suurim viga, mida praegune fraktsiooni baasil olev siseopositsioon koos Ain Seppikuga on teinud, on see, et nad pole endast piisavalt ühtset muljet jätnud. Kuna tavaerakondlastele jääb mulje, et see seltskond ei tegutse ehk piisavalt ühtselt, siis arvatakse ka, et nad ei saakski olla piisavalt efektiivsed ja konstruktiivsed.

Nii käibki kõik praegu Savisaare ellujäämise nimel. Saba kaotanud sisalik kasvatab ikka uue saba — Savisaar on oma saba kaotanud mitmel korral, kuid ikka ja jälle veelgi tugevamana välja tulnud. Ta on praegu toimuva juba läbi elanud.

Kui dissidendid aga lahkuvad, siis mis saab Keskerakonnast pärast seda, kui Savisaar lõpuks ametist lahkub? Seda ei kujuta praegu keegi ette — erakonna ajupotentsiaal on välja visatud või viskamisel, uut nii ruttu enam ei leia. Savisaart ennast see aga ei huvita.

Siiski — Savisaarel oleks Ratase, Boroditši, Vilja Savisaar-Toomasti, Vakra, Inara Luigase, Ain Seppiku, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, aga võib-olla ka Olga Sõtniku, Tarmo Tamme ja Mailis Repsi lahkumisel põhjust muretseda ka KOV-ide valimiste kontekstis. Vaid üks näide: Põhja-Tallinnas paneks Savisaar Boroditši, Seppiku ja Savisaar-Toomasti asemel kandideerima ehk Yana Toomi, kuid nende kolme häältesaaki ta ikka ei tooks. Veelgi hullem on seis, kes võiks siis olla uus Jüri Ratas — mees, kes viimastel kohalikel valimistel tõi rekordilised 9724 häält. Savisaarel on, mida kaotada.



POOLT JA VASTU

Häälte jagunemine

- Laaneti väljaviskamise poolt hääletasid üleeile Edgar Savisaar, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Aadu Must, Toomas Vitsut, Priit Toobal, Jaanus Riibe, Marika Tuus-Laul ja Ester Tuiksoo.
- Laaneti väljaviskamise vastu olid Kadri Simson, Aivar Riisalu, Deniss Boroditš, Rein Ratas ja Ain Seppik.
- Erapooletuks jäid Mailis Reps ja Peeter Võsa.



LAHKUJAD

Ain Seppik: sellises õhkkonnas pole mõtet jätkata

Pärast eilset Keskerakonna juhatuse otsust visata erakonnast välja Kalle Laanet otsustas erakonnast lahkuda ka endine siseminister Ain Seppik.

„Ma ei tea täpselt millal, aga jah — sellises õhkkonnas ja sellise juhiga ei ole mõtet Keskerakonnas jätkata,” ütles Seppik.
„Meie juht ütles eile selgelt, et sellest ärgu me mitte unistagugi, kes mõeldagi julgeb, see visatakse välja, nii et ei muutu seal midagi, ainult hullemaks läheb,” tõdes ta.

Millal Seppik erakonnast lahkub, sõltub osalt ka tema erakonnakaaslastest. „Me ei ole maailmas üksi, pean teistega ka arvestama, sooviti veel küsimusi esitada. Mul ei ole ruttu,” ütles ta. „Aga pärast Savisaare eilset esinemist on täiesti selge, et kes teda tingimusteta ei kummarda, sellel täna Keskerakonnas kohta ei ole.”
Seppiku sõnul on erakonnast lahkuda soovijaid veel, kuid nad ei ole seda veel avalikult välja öelnud.

„Ma tean, et on, kui palju, kes seda täpselt teab, aga nelja-viit inimest tean kindlasti nende hulgas, kelle nime ka ajakirjandus teab,” vihjas Seppik. Delfi



Aivar Riisalu: tean, et mul on märk küljes

Keskerakonnast lahkumist kaalub tõsiselt ka Aivar Riisalu.
„Täna ärajooksmine oleks allaandmine, aga teinekord võib olla mõistlik alla anda, kui sa näed, et sinu mõtteid ei ole kellelegi vaja,” lubas Riisalu enne minekut järele mõelda Riisalu.

„Eilne (üleeilne — toim) otsus on niikuinii muutnud võimatuks minu perspektiivi Keskerakonnas. Järgmistel valimistel, kus persoone valitakse, ei ole minul enam kuhugi asja,” nentis ta. Riisalu sõnul ei andestata talle seda, et ta julges väljendada oma mõtteid ja hääletada Kalle Laaneti väljaviskamise vastu. „Ma tean, et mul on märk küljes,” arvas ta. „Ei tasu enda väljaviskamist ootama jääda.”

Riisalu kinnitas, et arutab mõttekaaslastega erakonnast lahkumist tõsiselt, ja möönis, et võimalikke lahkujaid on veel. „Väljaütlejaid on viis kuni kümme, aga teiste eest ma ei räägi.”

Riisalu liitus Keskerakonnaga 16 aastat tagasi ja lubab jääda riigikogu keskfraktsiooni. „Tunnustan Kadri Simsoni ja Mailis Repsi käitumist, kes on fraktsiooni ühtsuse poolt,” kiitis Riisalu kolleege. Epp-Mare Kukemelk/ Delfi



Siiri Oviir: paljud teised lähevad ka

Keskerakonna eurosaadik Siiri Oviir võttis endale mõtlemisaega otsustamaks, kas lahkuda erakonnast või mitte. 

Oviir tunnistas usutluses ERR-i uudisteportaalile, et on lahkumisest mõelnud juba pikemat aega. Oviir ütles, et Kalle Laaneti erakonnast väljaheitmine ja Ain Seppiku lahkumine talle üllatusena ei tulnud.
„See oli teada, et nii läheb. Seppik ees ja väga paljud teised lähevad järele. Tegelikult põhjus on kõigil üks — meetodid, mida erakonnas kasutatakse, ei sobi väga paljude moraalitunnetusega. Rääkida, et me oleme suurim erakond on fakt, aga me läheme iga päev nõrgema erakonna teed,” lausus Oviir. Delfi

VAATA GRAAFIKUT: KESKERAKONNA NELI SUUREMAT KRIISI LÄBI AEGADE