Šorin on praegu riigikogus asendusliikmena. Kui riigihalduse ministri kohalt tagasi astuv Mihhail Korb naaseb riigikogusse, peab Šorin sealt lahkuma. Samas on tema nime mainitud ka võimaliku uue riigihalduse ministrina.

Šorin ütles, et ta on olnud Sindi linnapea, abilinnapea ning linnavolikogu liige, mistõttu teema on talle tuttav. Kui tuleks pakkumine hakata ministriks, kaaluks ta seda väga tõsiselt.

Ta imestas, miks hakkas Korb Haapsalus veteranide ees esinedes rääkima, et ei toeta NATOsse kuulumist. Keegi ju ei nõudnud temalt sel teemal seisukoha võtmist, ta ise hakkas sellest rääkima.

Ta leidis, et Keskerakond peaks põhiküsimustes olema ühtne. Ta toetas peaminister Jüri Ratase seisukohta, et välispoliitika ja NATO pole see koht, kus peaks vastandama kogukondasid ja mille toel venekeelsed poliitikud ühelt kandidaadilt teisele hääli tõmbavad.

Nii NATO vajalikkuse kahtluse alla panemine kui 9. mai üle käiv vaidlus on Keskerakonna seisukohalt ebavajalik, sest venekeelsete valijate toetus Keskerakonnale on väga kõrge. Šorin arvas, et pigem käib venekeelsete poliitikute segmendis omavaheline häälte jagamine, kus üksikud poliitikud üritavad erakonnakaaslaste arvelt oma toetust tõsta.

Ta leidis, et seda ei peaks sellisel kujul tegema. Poliitikud võiksid aru saada, milline teguviis on lubatav ja milline mitte.

Šorin ütles, et riigikogus töötas ta väliskomisjoni liikmena ja pidi
vahel kohtuma saatkondade esindajatega, et neile selgitada, et Keskerakonna valitsusajal ei muutu Eesti välispoliitiline kurss.

"Mina olen rääkinud, et julgeolekupoliitikas on konsensus ja ükski erakond ei tohiks sellest kõrvale kalduda. Olen aru saanud, et see on ka peaministri seisukoht," ütles Šorin.

Kui Korbi sõnavõtt kaldus pealiinist kõrvale, reageeris Ratas sellele koheselt ja näitas, et ta on selles küsimuses kompromissitu. "See on ka sõnum neile, kes on 9. mail õrnade teemadega flirtinud," ütles Šorin.