Ei garantiikirjale allkirja andnud Keskerakonna eelmine peasekretär Priit Toobal ega Pettai pole selle kohta kommentaare andnud. Praeguse peasekretär Oudekki Loone ütles, et garantiikirjasid oli vaja, et anda kolmandatele osapooltele kindlust, et nad saavad oma raha kätte.

Kas telekanalid ja ajalehed kartsid Keskerakonnale reklaamipinda müüa, sest muretsesid maksmata arvete riski pärast? Loone jättis selle küsimuse vastuseta.

Garantiikiri ise on aga üsna kõnekas. Kõigepealt nendib 2. detsembril 2014 allkirjastatud garantiikiri, et Keskerakond ja Midfield on teinud varem Keskerakonna valimiskampaaniate käigus head koostööd ning seda koostööd tahetakse jätkata ka järgmiste kampaaniate käigus.

Keskerakond on kehv maksja?

"MTÜ Eesti Keskerakond ja Midfield OÜ mõistavad ühiselt, et tulenevalt teenuse osutamisest MTÜ-le Eesti Keskerakond on Midfield OÜ potentsiaalsete klientide hulk piiratud, mistõttu soovib Midfield OÜ garantiid koostöö jätkuvuse osas," seisab kirjas.

"MTÜ-l Eesti Keskerakond olnud ja on ka käesoleva garantii väljaandmisel võlgevusi Midfield OÜ ees, mis on põhjustanud viimasele majanduslikke raskusi, s.h raskusi enda kohustuste täitmisel kolmandate isikute ees," seisab kirjas.

Niisiis, kolm kuud enne riigikogu valimisi tahtis reklaamifirma Keskerakonnalt garantiid, et Keskerakond maksab oma võlad ära, sest Keskerakond oli Midfieldile veel varasemate kampaaniate eest võlgu. Midfield kurtis, et Keskerakond on kehv maksja ja on Pettai varem hätta jätnud, sest Midfield jäi ise partneritele võlgu.

Varjatud kulu?

Midfield tegi Keskerakonnale ka 2015. aasta valimiskampaaniat. Keskerakonnal oli vaba raha enne valimisi vähe, mistõttu Keskerakond jäi jälle Midfieldile võlgu. Praeguseks on võlg kahanenud 109 000 eurole.

Kinnitamata andmetel on garantiikirjade teema üles kerkinud just praegu, sest Pettail on soov hakata nende alusel Keskerakonnalt raha sisse nõudma. Loone ütles, et praegu pole keegi garantiikirjade alusel raha nõudma tulnud.

Loone sõnul saab garantiikirjaga raha küsima tulla mitte Midfield, vaid mõni kolmas osapool, kellel on Midfieldi vastu nõue. Garantiikirjas endas seisab aga: "MTÜ Eesti Keskerakond kohustub täitma käesolevast garantiikirjast tuleva kohustuse viie tööpäeva jooksul Midfield OÜ vastavasisulise kirjaliku nõude kättesaamisest."

Keskerakond on oma senist võlga Midfieldi ees korralikult tasunud, mistõttu miks peaks Pettai veel mingit raha nõudma?

Üks võimalus on, et Keskerakonna valimiskampaania oli 2015. aastal tegelikult kallim, kui nad avalikult teada andsid. Selle kampaania kulud jäid Midfieldi kanda ja nüüd tahab Pettai oma raha kätte saada. Nagu öeldud, Pettai ise ei kommenteeri midagi.

Vaikimiseks on ka põhjust, sest ülalkirjeldatud skeem tähendaks valimiskampaania tegeliku maksumuse varjamist. Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu kommenteeris, et praegusel hetkel pole teada, et Midfield nõuaks garantiikirja alusel Keskerakonnalt raha.

ERJK võib uurida

"Kui see peaks juhtuma, siis kindlasti ERJK hindab olukorda ja kontrollib, kas nõuded on vastavuses ERJK-le esitatud aruannete ja erakonna enda raamatupidamise andmetega. Seni ei ole alust arvata, et KE mistahes kulud on suuremad, kui nende esitatud aruanded neid näitavad," kommenteeris Ojasalu.

"ERJK kontrollib järjepidavalt kõigi erakondade aruandeid ja nende vastavust tegelikele oludele ning igal koosolekul võib iga ERJK liige algatada mõne uue teema või kontrollimenetluse. Hetkel on KE suhtes käimas menetlused ning nende raames hindab ERJK ka seda, kas avaldatud garantiikirjad omavad mingit täiendavat tähendust lisaks seniteadaolevale või mitte. Kõik otsused tehakse ERJK koosolekutel," lisas Ojasalu.

Valimiskampaania tegeliku kulu varjamine pole Eestis mingi uus teema, aga selle kohta on palju kuulujutte ja vähe tõsiseid andmeid. Väärt infot annab aga üks 7. juunil jõustunud kohtuotsus, mille kohaselt Pettai peab tasuma riigile 110 167 maksuvõlga ja 104 053 intresse maksmata tulumaksu pealt.

Nimelt leidis maksuamet, et aastatel 2009–2012 sai Pettai sularahas 848 267 eurot. Maksuamet tõlgendas seda tuluna ja nõudis selle pealt välja tulumaksu intressidega. Kust aga selline summa sularaha tegelikult tuli?

Üks võimalus on, et sularaha tuli erakonnalt, kes oli selle hankinud sularahas annetajatelt, kes ei soovinud oma nime avalikustada. Reklaamiettevõtja omakorda võttis selle raha ja kasutas selle reklaamide tellimiseks või kattis selle raha eest juba tellitud poliitreklaamide maksumuse. Taolise skeemi korral pole võimalik raha päritolu tuvastada, näha on vaid massiivset poliitreklaami.