Pärast tänavu riigikogus toimunud presidendivalimisi kirjutas näiteks Kalle Muuli (IRL) sotsiaalmeedias järgmist: “EKRE hääletas teises voorus presidendikandidaadi poolt, kes oli kooseluseaduse algataja ja sõlmis Keskerakonna nimel koostööleppe Putini parteiga Ühtne Venemaa. Päris karm värk!”

Mullu oktoobris, enne Keskerakonna kongressi, kus Kadri Simson kandideeris Savisaare vastu, kirjutas aga IRLi toonane juht Urmas Reinsalu järgmist: "See lepe pole mingi pisiasi. See on eestimeelsuse punane joon. Ja seda lepet ka kõige piinlikumates oludes kaitstes olete näidanud, et see on teie jaoks ülim väärtus. Kõigi nende üheteistkümne aastaga pole te lepet reetnud. Ka siis, kui selleks tuli maha salata teiste rahvaste õigus enesemääramisele või Eesti rahvuslik huvi."

2014. aasta maikuus on teinud IRLi eurosaadik Tunne Kelam oma blogisse sissekande, kus ütleb muuhulgas nii: "Eestile on halvim, kui Keskerakonnale antud häältega pääseb ka meie riigi esindajana europarlamenti mõni Putini poliitika hääletoru. Paraku on väga reaalne, et selliseks saadikuks võib Edgar Savisaare mahitusel saada näiteks Mihhail Stalnuhhin, kes on järjekindlalt olnud vastu vene noorte lõimumisele Eesti ühiskonnaga. Minu hinnangul üritab Putini režiim oma mõju suurendada just Euroopa Parlamendis, mis on seni kõige jõulisemalt Vene agressioonile vastu seisnud."

Sama aasta juunis kirjutas Mihhail Lotman (IRL) oma blogis viidates lepingule Ühtse Venemaaga, et tema arust tuleks sellise erakonnaga igasugune koostöö lõpetada. "Ma ei saa oma arvamust peale suruda teistele erakondadele, kuid tahan pöörduda IRLi juhtkonna poole üleskutsega lõpetada igasugune koostöö Keskerakonnaga kõikidel tasanditel vähemalt seniks, kuni nad ei katkesta oma koostöölepingu Jedinaja Rossijaga, hakates oma tegevuses juhinduma Eestimaa, aga mitte võõrriigi huvidest. IRL ei tee juba ammu Keskerakonnaga koostööd riiklikul tasandil, kuid nii mõneski omavalitsuses kuulub meie erakond Keskerakonnaga samasse koalitsiooni. Nendest koalitsioonidest tuleb minu veendumuse järgi välja astuda isegi siis, kui see tundub pragmaatilistel kaalutlustel kahjulik -- pikaajalises perspektiivis oleks see õige otsus," kirjutas Lotman.

Aastate jooksul on korduvalt olnud üks suurimaid selle lepingu kritiseerijaid praegune riigikaitsekomisjoni juht Marko Mihkelson. Näiteks kirjutas ta juba 2004. aastal vahetult enne lepingu sõlimist Postimehe arvamusloos, et selle sammuga "tunnustab Keskerakond autoritaarset võimu Venemaal ning agressiivset välispoliitikat naabrite suunas".

2006. aastal kirjutas Mihkelson oma blogis aga, et toona oli viimastel nädalatel sagenenud Eesti riiklikku sümboolikat teotavad aktsioonid mitmel pool Venemaal pole kaugeltki spontaansed meeleavaldused. "Kõige selle pealt on mul konkreetne ettepanek Eesti lipu rüvetamist soosiva Ühtse Venemaa sõsarparteile - Keskerakonnale: kui te ei toeta Eesti riikliku sümboolika rüvetamist, siis lõpetage viivitamatult oma koostöölepe president Putini parteiga. Seni kuni seda pole tehtud, seob teie lepe Ühtse Venemaaga teid kaudselt kõigi nende Eesti-vastaste sammudega," kirjutas Mihkelson.

2010. aastal imestas Mihkelson Delfile antud kommentaaris, et kas tõesti leping Ühtse Venemaaga mõjutab Keskerakonna hinnanguid Eesti välispoliitilistele sammudele.

Mihkelson on lepingut Ühtse Venemaaga hiljemgi korduvalt erinevates intervjuudes maininud.

Ka nüüd Keskerakonna lähedust otsivad sotsid on kõne all oleva lepingu suhtes olnud läbi aastate kriitlised. Näiteks kui Ain Seppikust sai 2013. aastal reformierakondalne, tõttas sotsiaaldemokraat Anto Liivat avalikult oma blogis Seppikult küsima, et miks sõlmiti ja mida sisaldas Keskerakonna koostöölepe idanaabri võimupartei Ühtse Venemaaga.

Sots Rainer Vakra rääkis tänavu oktoobris eetris olnud "Foorumi" saates samuti, et Keskerakonna juhi vahetusel poliitiline olukord muutub, aga mitte ainult kampaaniakeskkonnas ning et Keskerakond peab hakkama sisuliselt näitama sammudega neid näitajaid: TTV, Stolitsa, Pealinn, leping Ühtse Venemaaga tuleks üle vaadata.